Ilmus soome-ugri tõlkeluule kogumik
2. detsembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis luulekogumiku “Soome-ugri kirjanduskohvik. Uued tõlked” esitlus.
Luulekogu koostajad-toimetajad on muuseumi teadurid Nikolai Kuznetsov ja Sergey Troitskiy.
Raamat on Soome-ugri kirjanduskohviku (SUKK) kaks aastat kestnud tegevuse otsene ja käegakatsutav tulemus.
Kirjanduskohviku raames on vabas õhkkonnas, kohvilaua ja rahvuslike küpsetiste juures toimunud kirjanduskohtumised, mis on pühendatud soome-ugri kirjandusteostele ja tõlgetele. Käesolev kogumik koondab kirjanduskohtumistel kõlanud luuletusi: komi – Ivan Kuratov Менам муза (“Minu muusa”), udmurdi – Ašaltši Oki Сюрес бурын (“Maantee ääres”), ungari – Sándor Petöfi Nemzeti dal (“Rahvuslaul”), mari – Sergei Tšavain Oто (“Salu”), mokša – Raja Orolva Сире пингонь мокшень мора (“Muistne mokša laul”), ersa – Jakov Kulurkajev Эрмезь (“Ermez”), eesti – Lydia Koidula “Mu isamaa on minu arm”, liivi – Baiba Damberga Kōd kīelkõks ma sīndiz (“Kahe keelega ma sündisin”), karjala – Aleksander Volklov Liivin virret (“Livvi lood”), neenetsi – Juri Vella Няхоӆовш (“Neenetsi triptühhon”), saami – Nils Aaslak Valkeapää Mu ruoktu lea váimmus (“Kodu südames”), mansi – Juvan Šestalov Мāкем ам (“Kodumaa lõhn”).
Raamatus on need luuletused originaalkeeles koos tõlgetega väga erinevatesse keeltesse nagu esperanto, poola, prantsuse, kasahhi, inglise, itaalia, kreooli, rumeenia, vene, lisaks muidugi ka tõlked soome-ugri keeltesse: võro, seto, vepsa, vadja jt., kokku üle 60 tõlke. Lisaks luuletustele on raamatus luuletajate tutvustused ja ekspertide kommentaarid. Tegemist on väärika teosega, mis loodetavasti innustab soome-ugri rahvaste ilukirjandust enamgi tõlkima.
