Ilmapuu auhinna said Natalia Ermakov ja Esa-Jussi Salminen

Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon otsustas käesoleval aastal tunnustada Ilmapuu auhinnaga kaht soome-ugri aktivisti: Natalia Ermakovi pühendunud ja laiahaardelise tegevuse eest soome-ugri rahvaste kultuuride elavdamise ja tutvustamise eest Eestis ja Euroopas ning soomlast Esa-Jussi Salmineni hõimurahvaste kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega seotud kodanikualgatusliku töö eest.

„Ilmapuu auhind loodi 2010. aastal selleks, et tunnustada omariikluseta, eelkõige Vene Föderatsioonis elavaid hõimurahvaste esindajaid silmapaistva kodanikualgatuse eest. Kahjuks ei ole seda praeguses olukorras enam võimalik teha,“ ütleb žüriiliige Andres Heinapuu. „Seepärast on meil hea meel tõdeda, et tänavune Ilmapuu auhinna üks laureaat, ersalane Natalia Ermakov on üles kasvanud Mordvas Ordanbujes Luvne külas keset elavat pärimuskultuuri.“ Eestisse tuli Ermakov 1998. aastal, kui ta asus hõimurahvaste programmi toel õppima Tallinna Ülikooli.

„Natalia mõistab suurepäraselt hävimisohus keelte ja rahvuskultuuride väärtust, ta on oma tööd teinud alati südame ja suure kohusetundega, tihtipeale vabatahtlikus korras,“ hindab Ermakovi tööd kõrgelt Kristi Pumbo Eesti Folkloorinõukogust.

Natalia Ermakov on 2003. aastast olnud Eesti-Mordva seltsi juhatuses (2003–2019 seltsi esimees), 2014. aastal asutas ta Eesti Folkloorinõukogu rahvusvähemuste töörühma, mida juhtis üle viie aasta. Töörühma eesmärgiks on innustada vähemusrahvusi tegelema oma päritolumaa pärimuskultuuriga ning aidata luua tingimusi ja võimalusi loomulikuks lõimumiseks koostöös eesti kogukondadega. Alates 2019. aastast on Ermakov Eestimaa Rahvuste Ühenduse president (2016–2019 asepresident) ning ta on oluliselt aidanud tugevdada koostööd soome-ugri hõimurahvastega ja tutvustanud hõimurahvaid ka laiemalt Euroopas — osalenud Euroopa Rahvuste Föderaalliidu (FUEN) kongressidel ja Euroopa Keelevõrdsuse Võrgustiku (European Language Equality Network ehk ELEN) tegevuses.

Ermakov on ka folklooriansambli Vastoma looja ja innustaja, ansambli repertuaari kuuluvad traditsioonilised laulud ersa, mokša, eesti ja setu keeles. Ta on süvitsi uurinud ja vahendanud ersa keelt (eesti-ersa sõnastiku üks koostajatest) ja kultuuri, vahendanud ersakeelset luulet eesti keelde ning tõlkinud eesti luulet ersa keelde. „Natalia on ka ise poeet, kütkestav laulja ja väga hea organiseerija, kes suudab haarata nii nõudlikumat kunstipublikut kui ka lapsi,“ tunnustab kolleegi Eesti Kirjandusmuuseumist folkorist Mare Kõiva.

Ilmapuu auhinna teine laureaat soomlane Esa-Jussi Salminen on hariduselt fennougrist, kelle tegevus on oluliselt laiem teadlase ja õppejõu ametist. „Lääne- ja Põhja-Euroopas on väga vähe nii sügavalt pühendunud inimesi, kes oma terve elu ja tegevuse on fokuseerinud väikestele soome-ugri rahvastele nii nagu Esa-Jussi Salminen,“ kiidab Salmineni tegevust ungarlane Szilard Tibor Toth, kes pälvis Ilmapuu auhinna 2024. aastal.

Salmineni üks põhitegevus on teabevahendus. „Salminen tunneb muret soome-ugri rahvaste ja nende keelte saatuse pärast ning soovib neid igati aidata. Ta võtab sõna nii Facebookis kui ka suhtlusvõrgustikus VKontakte, kus selgitab soome-ugri rahvastele vene keeles nii seda, mis maailmas tegelikult toimub, kui ka näitab, millises olukorras soome-ugri rahvad on. Sel viisil on Salminen Venemaa soome-ugri rahvaste jaoks see kriitiline hääl, mida nad praegu ise ei saa kuuldavale tuua,“ ütleb Fenno-Ugria Asutuse nõunik Jaak Prozes.

Salminen on Soomes tegutseva soome-ugri rahvaste sõprade ühingu (Sukukansojen ystävät ry) väljaantava ajakirja Alkukoti peatoimetaja ning avaldanud arvukalt artikleid, retsensioone, blogipostitusi soome-ugri rahvastest ja keeltest. Samuti on Salminen tõlkinud soomekeelsetele lugejatele mari ja udmurdi ilukirjandust, sh udmurdi lühijuttude antoloogia „Murskautuneet tähdet“ („Killustunud tähed“, 2020), mille eest pälvis 2024. aastal HTM hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna.

Esa-Jussi Salminen on töötanud keeleassistendi, välislektori ja teadurina Mari Elis ja Udmurtias ning pannud seal kogetust kokku raamatu „Sankarimatkailijan  Marinmaa ja  Udmurtia“ (2023), mis on hea sissevaade mõlema rahva siseellu 21. sajandi alguses. Samuti on Salminen olnud välislektor Kolozsváris (Cluj-Napocas) Rumeenia ungari vähemuse keskuses.