“Hõbevalge” vene keelde tooja: tähtis on üksteisele kasvõi millimeetri jagu lähemal olla
Lennart Meri teost “Hõbevalge” saab nüüd lugeda lisaks itaalia- ja soomekeelsele tõlkele ka vene keeles. Uus tõlge on ärimees Alexander Tsikhilovi ja tema firma Admiral Markets heategevusprojekt. Raamatu andis välja kirjastus Alexandra. Tsikhiloviga vestles Neeme Raud.
Eestlaste jaoks on “Hõbevalge” oluline raamat. Ka teid on see juba aastaid köitnud. Miks?
Lennart Meri nägi palju vaeva, et see raamat üldse sünniks. Selles on palju ajaloolist inimeste kohta, kes neil aladel varasel keskajal elasid. Arvan, et kui soovida mõista ajalugu, kultuuri, nende inimeste vaimu, kes siis elasid, peaks seda raamatut lugema. Kultuuri mõistetakse läbi ajaloo ja vaimsust läbi kultuuri. See raamat on väga hea näide sellest. Mul soovitas “Hõbevalget” lugeda mu eesti keele õpetaja, kui tahtsin lisaks keele õppimisele uurida ka ajaloo kohta. Pole just palju raamatuid, mis oleks pühendatud Eesti varasele keskajale. Ma hakkasin “Hõbevalget” otsima muidugi vene keeles, sest eesti keeles oli neil teemadel mul siiski keeruline lugeda. Ja “Hõbevalge” kohta öeldi, et seda on veel eriti raske lugeda, kuna see on keeruline raamat…
… lugeda venelasena eesti keeles?
Jah, originaalkeeles. Kuid siis tuli välja, et raamatut pole vene keelde tõlgitudki. Ma ei tea, miks. Mõistan muidugi osaliselt, et Nõukogude perioodil ei tõlgitud, aga seda ei tehtud ka hiljem, kui iseseisvus taastati. Otsustasime selle ära teha ja organiseerisime tõlkeprojekti.
Ütlesite, et eesti keeles on “Hõbevalget” keeruline lugeda. Ilmselt ka tõlkimine vene keelde on paras pingutus?
Tõlkijad tunnistasidki, et see oli üks nende karjääri keerulisemaid töid.
Miks siiski? Kas Lennart Meri keel on nii keeruline?
Raamatus on palju folkloorimaterjali. Näiteks 16. sajandist. Seda on väga raske tõlkida. Tõlkijad pöördusid mõnede sõnade puhul ka Eesti Keele Instituudi poole ja said vastuse, et isegi nemad ei tea, kuidas neid tõlkida. Selliseid probleeme oli tõlkimise ajal palju. Seepärast otsustati Lennart Meri vanema poja Mart Meri loal teksti vene lugejate jaoks kohandada. Mõned osad jäeti originaalversioonist välja ja raamat kohandati nii, et seda oleks lihtsam lugeda ja sellest aru saada. See on teksti kohandatud versioon.
Mart Meri kirjutas venekeelsele väljaandele ka eessõna.
Jah. Ning andis ka fotod perekonnarhiivist, mida varem pole avaldatud.
Nii et ka tema arvates oli oluline see raamat vene keelde tõlkida?
Jah, ta toetas seda igati.
Kui räägime arusaamatustest eestlaste ja venelaste vahel, siis paljud neist põhinevad, minu arvates, vähestel teadmistel üksteisest. See raamat läheb süvitsi eestluse südamesse.
Jah. Usun, et on tähtis üksteise kultuuri mõista ja olla selle abil üksteisele lähemal, kasvõi millimeetri jagu. Ma usun, et sellised projektid aitavad sellele kaasa. Olen kuulnud, et sellel raamatul põhineb ka ooper “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas.” See on ajalooline raamat ja sellest oli ilmselt paras väljakutse ooperit teha.
Kui lugesite “Hõbevalget”, mis oli kõige hämmastavam asi, mida teada saite?
Raamat jutustab väga paljutahuliselt tolleaegsete inimeste igapäevaelust. Neil oli merega väga suur side — kuidas nad ehitasid paate ja laevu ja kuidas rajasid kaubateid. Hõbevalge tee oli vana kaubatee Euroopast Bulgaariasse. Eesti territoorium oli selle tee keskel Läänemere ääres. Selle kaubatee tähtsus kadus, kui Bulgaaria 13. sajandil hävitati ja kaubateed mujale suunati. Aga tollel ajal, varasel keskajal, oli see tähtis osa Euroopa kaubateede võrgustikust. Kõik eestlased, kes siin elasid, olid nende protsessidega tihedalt seotud.
Kust teie raamatut osta saab?
Esiteks, me jagame seda tasuta kõigile vene koolidele Eestis. Nii saavad vene noored sellega soovi korral tutvuda. Teiseks müüme raamatut muidugi poodides ja internetis. Kõik tulud lähevad Lennart Meri fondile.
Tänapäeval, kui räägitakse palju kasumist — ja ka teie firma Admiral Markets on ju tulusast ärist huvitatud — on märkimisväärne, et sellest raamatu-projektist teie kasu ei ootagi?
Rahalist kasumit ei saagi…
… ainult hea tunde, et saate tutvustada tollast eestlaste kultuuri ka teistele?
Jah. See pole kasumi teenimiseks, see on kultuuriprojekt. Ma arvan, et see aitab siin elavatel inimestel pisut paremini aru saada kultuurist ja ajaloost ning riigist, kus me kõik elame.
Mul tekib ajakirjanikuna ikkagi küsimus, et kas te tahate “Hõbevalge” avaldamisega oma firmale uusi kliente või paremaid äri tegemise võimalusi saada, oma mainet avalikkuse silmis tõsta?
Ei, muidugi mitte. See on väga spetsiifiline projekt ja me ei ürita uusi kliente meelitada. See on puhtalt panus ühiskonda ja kultuuri.
Olen pikalt USA-s elanud. Wall Streeti firmad teevad taolisi heategevusprojekte sageli. See on prestiiži küsimus. Ei ole kuulda, et Eesti investeerimisettevõtted tihti sellist heategevust teeksid. Olete pioneerid?
Seda on hea meel kuulda. Jah, oleme huvitatud sellistest kultuuriprojektidest. Arvan, et ühiskonda peab panustama, panustama sellesse, et Eestis kaks kogukonda teineteisele lähemale tuua.
Lühidalt ka Admiral Marketsist. Millega teie ettevõte tegeleb?
See on investeerimisplatvorm. Meil on 8000 kauplemisinstrumenti, 7000 neist tavalised aktsiad üle maailma — USA turult, Euroopa turult, Austraalia turult, Aasia turult. Oleme ehitanud silla, mis annab võimaluse kaubelda aktsiatega üle maailma. Lisaks indeksid, kaubad, kuld, hõbe, fossiilkütused. Kaubelda saab kõigega, mis maailmaturul olemas on. Me kasutame internetiplatvormi, mis on mugav ja soodne. Meil on väga madalad vahendustasud.
Ja kõik see asub Eestis?
Peakontor on Eestis, aga kontoreid on 20 riigis, kliente 120 riigist.
Lennart Meri raamatu pealkiri on “Hõbevalge”, seepärast küsin: kas hõbe on praegu hea investeering?
Jah, ikka. Praegu väga populaarne. See on nagu kuldgi turvaline investeering. Keerulistel aegadel, nagu koroonaviiruse pandeemia ajal, on kõik väärismetallid head investeeringud.
