Handi-Mansi autonoomne ringkond Jugra sai 95

10. detsembril tähistati küllaltki suure pidulikkusega Handi-Mansi autonoomse ringkonna (asutamisel Ostjaki-Voguli rahvusringkond) 95. sünnipäeva. 1940. aastal nimetati ringkond Handi-Mansi rahvusringkonnaks, 1978. aastal muudeti see Handi-Mansi autonoomse ringkonnaks. Praegust lisanimetust Jugra kannab aga ringkond 2003. aastast.

Sünnipäeva keskseks sündmuseks oli Hantõ-Mansiiski teatrikeskuses „Jugra klassik“ toimunud pidulik kontsert-aktus, kuhu kogunes kogu ringkonna juhtkond, samuti rajoonikeskuste ja linnade delegatsioonid. Päev algas piduliku jumalateenistusega kirikus, mille viis läbi kohalik metropoliit Pavel. Peale seda avati keskväljakul 28 meetri kõrgune obelisk, mis pühendati linna elanikele, kes aitasid riigil võita Suurt Isamaasõda.

Teatrikeskuses tervitas kõrgeid külalisi ringkonna kuberner Ruslan Kuharuk, kes andis üle erinevaid autasusid. Pidulikule üritusele olid kogunenud kõik kolm viimast ringkonna kuberneri, kellele anti ka sõna. Ringkonna esimene kuberner Aleksandr Filipenko pidas kogunisti pea tunnise kõne, mida kogunenud kuulasid püsti seistes. Juubeli puhul saatsid oma tervituse pea kõik Venemaa Föderatsiooni juhid eesotsas Vladimir Putiniga. Nad rõhutasid oma läkitustes piirkonna olulisust kogu Venemaale. Eriti toodi välja piirkonna elanike töökust ja abivalmidust, kelle abil toetatavat “sõjalist erioperatsiooni” Ukrainas. Samuti rõhutati tervitustes piirkonna infrastruktuuri ning tööstuse võimast arengut ja elanikkonna sotsiaalset kaitstust. Muidugi ei unustatud neid piirkonna elanikke, kes aitasid võita Suurt Isamaasõda ja toodi paralleele toimuva sõjalise erioperatsiooniga. Eraldi kummardus tehti geoloogidele, kes avastasid piirkonnas 65 aastat tagasi esimese naftamaardla.

Põlisrahvastele, hantidele ja mansidele sedapuhku tähelepanu ei jagunud, ainult piirkonna kuberner märkis, et on tähtis säilitada põlisrahvaste kultuuri. Silma torkas aga tervitustekstide pikkus ja detailsus, ei mingit formaalsust nagu võis tähendada Mari ja Udmurdi vabariikide 105. sünnipäeva puhul.

Autasudest kõrgeima teenetemärgi „Teenete eest isamaa eest I klass“ sai ringkonna inimõiguste täieõiguslik volinik Natalia Strebkova, aumärgi „Sõpruse orden“ aga Hantõ-Mansiiski ja Surguti metropoliit Pavel. Autonoomse ringkonna eelmine kuberner, praegune senaator Natalia Komarova sai aga ringkonna aukodanikuks. Kokku oli erinevatel tasanditel autasustatute seas 60 inimest, kelle seast hakkas silma nii sõjaväelaste kui ka paljulapseliste emade-isade rohkus. Sõjaväelaste autasutamise ajal tõusis rahvas püsti.

Handi-Mansi autonoomne ringkonna pindala on 534 801 km², mis on natuke väiksem kui Prantsusmaa. Võrdluseks: elanikke on seal 1,8 miljonit, Prantsusmaal aga 62,8 miljonit, ringkond on väga hõredalt asustatud. Regiooni elanike arv on viimastel aastakümnetel jõudsalt kasvanud, peamiselt koosneb elanikkond venekeelsetest sisserändajatest. Põlisrahvastest on  2010. aasta andmetel hante ringkonnas 1,3%, mansisid 0,8%, komisid 0,2% ja neenetseid 0,1% ehk murdosa elanikkonnast.

Suurim linn on Surgut, kus elab ligi 430 tuhat elanikku. Regioonis on rikkalikud gaasi ja naftavarud ja suur osa Venemaa Föderatsiooni sissetulekust tuleb just sealt. Ringkonna inimeste elatustase on Venemaa regioonidest kolmandal kohal.

Handid on Lääne-Siberis peamiselt Obi ning selle lisajõgede Irtõši, Kazõmi jt ääres elav soome-ugri rahvas, keda koos mansidega loetakse obiugri rahvasteks.  2021. aasta rahvaloenduste andmeil elab Venemaa Föderatsioonis 31 467 ennast handiks pidavat inimest. Võrreldes 2010. aasta andmetega on toimunud isegi väike kasv (siis luges end handiks 30 943 inimest), mille põhjuseks võib pidada Venemaal põlisrahvastele makstavaid toetusi. Samas on hantide omakultuur tugeva surve all – emakeele oskajaid on jäänud vaid 9230 (kolmandik kõigist hantidest), samuti tungib naftatööstus järjest enam handi traditsioonilistesse elukeskkondadesse, rikkudes loodust ja pühapaiku.