Hõimurahvaste programm

Hõimurahvaste programm on Eesti riigi abiprogramm soome-ugri ja samojeedi põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks. Hõimurahvad on selles programmis soome-ugri – liivi, vadja, lüüdi, isuri, ingerisoome, karjala, vepsa, saami, ersa, mokša, mari, udmurdi, komi, handi, mansi – ning samojeedi – neenetsi, eenetsi, nganassaani ja sölkupi – keelt ja kultuuri kandvad riigita rahvad.

Hõimurahvaste programm käivitati Soome riigi vastava programmi eeskujul ja Fenno-Ugria eestvedamisel 1998. aastal. Hõimurahvaste programmi I (1999–2004) kiitis Eesti vabariigi valitsus oma otsusega heaks 5. mail 1998, selle järgnesid jätkuprogrammid: hõimurahvaste programm II (2005–2009), III (2010–2014), IV (2015–2019, pikendusega kuni 2020). Hetkel on käimas V hõimurahvaste programm (2021–2027).

Soome-ugri keelesugulus on eestlaste rahvusliku identiteedi olulisemaid koostisosi. Eesti keele ja kultuuri ajaloo ning nüüdisarengu mõistmise üks olulisi komponente on soomeugrilisuse mõtestamine. Kuna kultuur saab areneda ainult ühiskonnaliikmete omavahelises suhtluses, on eesti kultuuri jätkusuutlikkuse seisukohast oluline ka edaspidine suhtlus hõimurahvastega. Hõimurahvaste kultuure toetades kindlustatakse ka eestluse kultuurilist tagalat.

Alates 2021. aastast korraldab programmi tegevust Eesti Keele Instituut, kommunikatsiooni aitab korraldada programmi eelmine haldaja Fenno-Ugria Asutus.