Folklorist Madis Arukask heidab pilgu vadja pärimusele
Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu.
Praeguseks peaaegu väljasurnud rahva pärimusest ja vajadusest selle uurimise järele rääkis folklorist, Fenno-Ugria juhatuse esimees, Tartu Ülikooli kaasprofessor Madis Arukask intervjuus ERR portaalile Novaator 28.04.
Viimase rahvaloenduse põhjal määratles end Venemaal vadjalasena 99 inimest. “Kuigi nende arv on kasvanud, on neid kokku ikkagi väga vähe. Samal ajal pole järel peaaegu kedagi, kes räägiks vadja keelt oma emakeelena,” tõdes Arukask. Viimastes vadja külades – Luuditsas ja Jõgõperäl – vadja keel enam ei kõla. Arukase sõnul oli veel 20. sajandil vadja keelt kõnelenud inimeste pärimuskultuur äärmiselt rikkalik.
Folklorist plaanib luua eelnevalt kogutud materjalide põhjal vadjalaste uskumustest süstemaatilise ülevaate. “Eeskätt pärinevad need 19. ja 20. sajandist, aga mõndagi on ka varasemast ajast. Näiteks Fjodor Tumanski reisikirjad, millest tähtsam osa on tõlgitud ka eesti keelde. Tegu on küllaltki rikkaliku etnograafilise materjaliga,” viitas Arukask.
