Fenno-Ugria suvekool 2024: mida me saame teha?
Fenno-Ugria soome-ugri III suvekool toimus Häädemeestel Lepaninal 17.-18. augustil 2024. Seekordne suvekool oli küll mõnevõrra lühem, kuid seda intensiivsem. Üks loeng järgnes teise otsa ja meelelahutusele ehk nii palju tähelepanu ei pööratudki. Aga kool on kool ning kooli ei tulda puhkama vaid uusi teadmisi omandama. Seda ka usinalt tehti, kuid ei unustatud ka puhata, reisida ja omavahel suhelda. On ju suvekooli mõtteks ka teatav konsolideeriva siinseid soome-ugri kogukondi ühendava mõtteruumi loomine, mis võimaldaks meil lootusrikkamalt ja mõttetihedamalt tulevikku vaadata.
Suvekooli teemaks oli: mida me saame teha? Peab tunnistama, et selle põhiküsimuseni me jõudsime põgusalt. Ilmselt oli ka see paratamatu, sest enne, kui seda küsimust arutada peame selgeks saama, et kus me praegu oleme ja mis tegelikult üldse toimub. Sellest lähtudes tegelikult saigi koostatud plaan, keda kutsuda esinema ja kas nendest teemadest võiks olla kasu — kasu nii oma koha ja teadmiste praeguseks määratlemiseks, aga ka uute teadmiste omandamise mõttes, mis omakorda peakski võimaldama uute mõtteviiside ja ideede teket.
Sellest lähtudes tundus, et kliiniline psühholoog Inga Ignatieva ettekanne „Vägivald soome-ugri moodi“ olevat vägagi kohane. Ettekandja selgitas vägivalla olemust psühhoanalüütiliselt, miks talutakse vägivalda nii perekonnas kui ka ühiskonnas. Ettekandes toodud vägivallakäsitlusest võis leida seletusi, kuidas töötavad Venemaa sõjapropaganda mudelid inimeste peal ja miks Vene propaganda on sõjaideede kultiveerimises nii osav. Kuidas kasutatakse psühholoogiat, meeste ja naiste käitumismudeleid, ruumitaju. Keeleteadlane Sven-Erik Soosaar andis hea ülevaate, kuidas Venemaa Föderatsioon ÜRO/UNESCO rahvusvahelisel areenil püüab näidata, kuidas kaitseb vähemusrahvuste õigusi, korraldab põliskeelte dekaadi raames toredaid pidustusi ja kui raske on selle pettepildiga võidelda, rääkida näiteks Aafrika ja Lõuna-Ameerika vähemusrahvustele Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitika tegelikust iseloomust.
Kanadas üles kasvanud eestlase, ettevõtja Maimu Nõmmiku ettekanne oli mõeldud ühest küljest silmaringi laiendamiseks: kuidas eesti väljarändajad on oma haridus- ja kultuurielu korraldanud Kanadas. Samas oli see mõeldud inspiratsiooniks siinsetele soome-ugri kogukondadele, mida võiks teha, kui kodumaa on kaugel, suhelda kodustega väga raske ja kuidas jääda oma rahvusele kindlaks. Ettekandele järgneski küllalt palju küsimusi ja mõttevahetus, millest hakkas näiteks välja kooruma soome-ugri kooli asutamise ideestik. Igati haakuv oli soome maausuliste organisatsiooni Taivaannaula ja Anburi seltsi juhi, Fenno-Ugria projektijuhi ja liivi keele uurija Patrick O`Rourke ettekanne, mis tegelikult rääkis sama iseendaks jäämise lugu, tegeliku oma otsimisest – nii usus kui kultuuris. Ka riiki omav rahvas võib ja peab tegelema oma identiteediga, leidma uusi mõtteviise, sest muidu võib tekkida oht, et suuremad rahvad ja keeled suruvad oma identiteeti peale. Samas oli Patrick O`Rourke’i räägitu ka kodanikuinitsiatiivi ja algatuse lugu. Sellist initsiatiivi pole Venemaa soome-ugri rahvastel paraku kunagi olnud — kuidas leida mõttekaaslasi ja neid liita, et sünniks midagi uut, mis rikastaks meie maailmapilti.
Suvekooli ümarlaud „Meie tulevik, mida saame ja peame tegema“ (eestvedajad juhatuse esimees Madis Arukask, liikmed Tõnu Seilenthal ja Sven-Erik Soosaar, allakirjutanu) oleks ehk nõudnud tunduvalt suuremat ajaressurssi. Vaidlust ja erinevaid seisukohti oli päris palju, hakkas isegi tunduma, et äkki vajaksid siinsed soome-ugri kogukonnad ka talvekooli. Teema sissejuhatuseks sai valitud piisavalt intrigeeriv olukord, kuhu Fenno-Ugria ja tegelikult ka siinsed soome-ugri kogukonnad on sattunud. Ühelt poolt süüdistatakse Fenno-Ugriat, et ta ei tee midagi soome-ugri aktivistide olukorra parandamiseks Venemaa Föderatsioonis ja väljendab Moskva seisukohti rahvusvähemuste suhtes. Teiselt poolt on aga Venemaa Föderatsiooni justiitsministeerium pannud asutuse Venemaa Föderatsiooni vastaste ekstremistlike organisatsioonide nimekirja. Piltlikult öeldes oleme alasi ja haamri vahel ja tõesti, mida see olukord võiks asutusele ja kohalikele soome-ugri kogukondadele tähendada ja kas see mõjutab meie tulevikku? Asjaosalised ise leidsid, et kindlasti on tähtis olla kursis, mis toimub ja et sellises olukorras on informatsioon väga tähtis. Õhtu lõpetas aga Narva kui soome-ugri kultuuripealinna 2025 tutvustus, mida tegi Narva Ingeri maja esindanud vadja kultuuri edendaja Jekaterina Kuznetsova. 2025 on Narvas tulemas palju üritusi ja ta kutsus Eestis asuvaid soome-ugri kogukondi neist aktiivselt osa võtma.
18. augustil toimus bussiekskursioon Lepanina-Ikla-Heinaste (Ainaži) – Staicele, mida juhtis ajaloolane Aldur Vunk. Sõna võttis ka Madis Arukask. Pea nelikümmend soome-ugri suvekoolis osalenut said hea ülevaate piirkonna seotusest liivlaste ja liivi keelega. Pärnumaa selles rannaäärses piirkonnas on sajandeid toimetanud liivlased, kes on jätnud jälgi nii kohalikku keelemurdesse kui ka merekultuuri.
Suvekooli toimumise ajal oli ilus ilm, päike paistis ja vesi oli soe. Soome-ugri rahvaste lipp lehvis uhkelt! Kohtumiseni järgmises suvekoolis.
Jaak Prozes
Vaata fotosid suvekoolist.
