Jäta menüü vahele
29.07.2024

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes meenutab Arvo Valtonit

kirjanikud
Raisja Sungurova (Mari Vabariik), Nadi Muš (Udmurtia), Arvo Valton ja Jürgen Rooste (Eesti) ja Nina Obreškova (Komi Vabariik). Foto: Tiiu Rinaldo

Arvo Valton oli kahtlematult üks suurimaid meie seas elanud soome-ugri rahvaid ühendavaid suurkujusid, kelle raugematu energia soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride eest seismisel oli hämmastav.

Jaak Prozes meenutab soome-ugri sillaehitajat Postimehes ilmunud nekroloogis.

Arvo Valton pidas väga tähtsaks seda, et eestlased tunneks oma hõimurahvaid. Ta leidis, et soome-ugri rahvaste tundmine on üks osa meie rahvuslikust identiteedist ja iseolemisest. Sellepärast oli ta esimeste hõimupäevade korraldajate seas, aktiivne Eesti Ungari Seltsi liige, üks Fenno-Ugria Asutuse taasasutajaid ja juhatuse liige aastail 1992–1995.

Tähtsaimaks tegevuseks soome-ugri keelte kaitsmiseks ja väärtustamiseks pidas ta tõlkimist, mitte ainult väikestest keeltest suurtesse, aga ka vastupidi. Arvo algatas sarja «Väikeste rahvaste suur kirjandus», milles ilmus 27 raamatut ja tänu millele on meil võimalik nautida eesti keeles hõimurahvaste luulet. Veel väärivad märkimist kaunilt kujundatud, enamasti Arvo Valtoni tõlkes neljakeelsed luulekogud, milles rahvuskeelsed luuletused olid tõlgitud eesti, vene ja inglise keelde.

Arvo Valtoni tõlketegevuse suurteosteks aga on soome-ugri rahvaste eeposte tõlked, millest viimane – samojeedi eepos Somatu ilmus 2024. aastal. Veel on tema koostatud ja tõlgitud komi, mari, ersa, mokša ja udmurdi mahukad novellikogumikud. Kokku ilmus aastail 1976–2024 Arvo Valtoni tõlkes 70 raamatut, seda on kindlasti enam, kui keegi suutnud.