Ersa keele päev on Vene Föderatsioonis mordva keelte päev

16. aprillil tähistati Vene Föderatsiooni algselt ersa keele päeva, sest nii otsustas 1993. aastal ersa rahvusliikumise toetuseks moodustatud Ersa Keele Päästmise Fond. Fond ise kandis ersa keeleteadlase Anatoli Rjabovi (1894-1838) nime, kelle sünnipäeva, 16. aprilli järgi hakatigi 1994. aastal tähistama ersa keele päeva.

Praegu pole Vene Föderatsioonis enam ametlikult ei ersa keele päeva ja pole ka enam päeva ellu kutsunud fondi. Muutused on kõnekad. Kõigepealt muudeti 2010. aastal ära päeva nimetus, mis nüüd kannab hoopis ülevenemaalise mordva keelte päeva nime.  Nimelt, Vene Föderatsioonis on Mordva Vabariik, aga pole olemas mordva keelt, on ersa ja mokša keeled.  Muutunud rahvuspoliitilises olukorras ei saanud seega kuidagi ersa keelt päästa: tekiks ju küsimus, kelle käest ersa keelt päästetakse — kuna Venemaa Föderatsioon on väidetavalt kõigi keelte ja rahvaste paradiis, siis ei saa ju olla, et keelt on vaja päästa. Seega 2019. aastal sai fond nimeks Ersa Kultuuripärandi Säilitamise ja Arendamise Fond.

Mordva keelte päev on ametlik tähtpäev Mordva Vabariigis ja mujalgi, kus ersad ja mokšad  (mordvalased) elavad, nii tähistati seda päeva ka tänavu. Näiteks ersade kuulsa skulptori Stepan Erzja nimelises kunstimuuseumis toimus interaktiivse näituse „Ersa keel“ avamine, kus räägiti, kuidas tähtpäev tekkis, loeti ersakeelseid luuletus, lahendati mordva mõistatusi ja mängiti rahvuslikke mänge. Mordva Puškini-nimelises rahvusraamatukogus aga toimus ümarlaud „Mordva keeled kultuuride dialoogis“, milles osalesid mordva keelte õpetajad, raamatukirjastuste ja ajalehetoimetuste töötajad, samuti teadlased. Arutati teemasid nagu ersa ja mokša keelte õpetamine lasteaedades;  ersa ja mokša keelte ning kirjanduse õpetamine Mordva vabariigi  haridusasutustes; mordva keelte kasutamine meedias ja kultuuriüritustel; MTÜ-de osa ersa ja mokša keelte populariseerimisel; projektipõhised toetused ersa ja mokša keelte säilitamiseks.

Saranski pimedate raamatukogus aga viidi läbi kirjandusõhtu „Mordva kirjasõna ilu“, loeti ersa- ja mokšakeelset luulet, millegipärast peeti vajalikuks ka venekeelse luule esitamist. Esines vabariigis tuntud ersa kollektiiv “Lamzur”. Mordva pedagoogilise ülikooli filoloogiaosakonnas korraldati ersa ja mokša keele nädal, mille eesmärgiks oli nende keelte tutvustamine üliõpilastele.

Nagu juba traditsiooniks on saanud, korraldas Saranskis asuv soome-ugri rahvaste keskus  ersa- ja mokšakeelse etteütluse. Sedapuhku oli osalejaid kogunisti üheteistkümnest Venemaa Föderatsiooni regioonist ja ka Kasahstanist, kus elab palju mordvalasi. Kokku kirjutas etteütlust 4000 inimest.

Ülevenemaalist mordva keelte päeva tähistati ka Venemaa Föderatsiooni riigiduumas ning see pühendati esimese kõrgelt haritud mordva põllumajandusteadlase Vladimir Rjabovi (1900-1938) mälestusele. Vladimir Rjabov tegeles lisaks teadusele ka tõlkimisega, näiteks on ta tõlkinud ersa keelde osa „Kalevala“ eeposest.

Huvitav on, et Anatoli Rjabov, kelle sünnipäeva järgi tähistati ersa keele päeva, on Vladimir Rjabovi vanem vend. Mõlemad vennad represseeriti ja lasti maha ühel ja samal päeval, 23. mail 1938. Ürituse eestvedajaks oli riigiduuma agraarkomisjoni esimehe asetäitja Julia Ogloblina ja seal osalesid Moskvas elava arvuka mordva diasporaa liikmed – ülikoolide õppejõud, aspirandid, üliõpilased, lisaks Vladimir Rjabovi sugulased.

Osalejad rääkisid Vladimir Rjabovist ja tema lähedastest kaasvõitlejatest, kes seisid Mordva riikluse lätete juures. Räägiti ka unikaalsete ersa ja mokša rahvuskultuuride säilitamise vajalikkusest, kinnitati, et tegemist on suure rikkusega praegusel globaliseeruval ajastul. Ersa- ja mokšakeelsed laulud kõlasid folklooriansambli “Azorava” esituses.