Eesti Keele Instituudis valmis “Eesti-ersa sõnaraamat”

„Eesti-ersa sõnaraamat“ on uus veebisõnastik, mis kuulub Eesti Keele Instituudi sugulaskeelte sõnastike sarja. Eelnevalt on sarjas ilmunud  „Eesti-udmurdi sõnaraamat“ (2015) ja „Eesti-mari sõnaraamat“ (2017).

„Eesti-ersa sõnaraamat“ on esimene suurem kakskeelne sõnaraamat eesti-mordva suhete ajaloos. Sõnaraamat sisaldab üle 6000 märksõna, sihtgrupiks ersa keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti keelt õppivad ersad. Sõnastiku näitelaused ja -fraasid on abiks nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele. Sõnaraamatu koostajateks on PhD Natalia Abrosimova ja PhD Natalia Ermakov, toimetajaks PhD Olga Erina ning peatoimetajaks ja projektijuhiks PhD Sven-Erik Soosaar. Autorid tänavad Nikolai Bajuškini, Jack Rueterit ja kõiki ersasid, kes on sõnaraamatu koostamisel abiks olnud.

Sõnastik on koostatud aastatel 2017‒2019 Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex.Sõnastiku valmimist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Hõimurahvaste Programm, MTÜ Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit ning Eesti Keele Instituut.

Ersa keel on Mordva Vabariigis ja mitmel pool mujal Venemaal kõneldav soome-ugri keel. See on Mordva Vabariigis mokša ja vene keele kõrval ametlikuks keeleks. 2010. aastal tunnistas end mordvalaseks 744 237 inimest, neist 392 941 kohta märkis rahvaloendaja, et ta oskab „mordva“ keelt. Hinnanguliselt on mordva keelte umbes 750 000 kõnelejast ersasid umbes 500 000 ja mokšasid umbes 250 000.

Ersad ja mokšad moodustasid 2010. aastal 40% Mordva Vabariigi elanikest. Lisaks Mordva Vabariigile räägitakse ersa keelt ersade kompaktsetel asualadel Nižni Novgorodi, Penza, Samara, Orenburgi ja Uljanovski oblastis ning Tšuvaššias ja Tatarstanis. Ka Eestis elab ersasid. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 562 mordvalast, kellest 221 rääkis ersa või mokša keelt. Eestis tegutseb ersade kultuuriühing Sjatko ja Eesti-Mordva Selts.

Tutvu sõnaraamatuga siin.

Allikas: EKI