Tekstiilikunstnik ja rahvakunsti uurija Anu Raud valiti Teaduste Akadeemia liikmeks
Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida Fenno-Ugria ei uuenda.
Eesti Teaduste Akadeemia 7. detsembril kogunenud üldkogu valis 34 välja kuulutatud teadlase seast liikmeskonna viiele vabale kohale kolm akadeemikut. Uued liikmed on rahvakunsti uurija Anu Raud, kardioloogiaprofessor Jaan Eha ja biorobootika professor Maarja Kruusmaa.
Kunstide valdkonna kandidaat Anu Raud on terve oma teadliku elu tegelenud Eesti rahvakunstipärandiga. Sellest ammutatut on ta rakendanud tegevuses õpetaja, vaibakunstniku, kirjaniku, muuseumilooja ja talupidajana. Raud on pikka aega olnud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor.
Kauaaegse õppejõuna on Anu Raud eesti juurte juurde juhatanud sadu kunsti- ja käsitöötudengeid. Tema algatusel loodi 1994. aastal Viljandi kultuuriakadeemiasse talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala, millest on nüüdseks välja kasvanud nelja õppekava ning sajakonna üliõpilasega terviklik osakond.
Samuti soovib ta me pärandit lasteni viia: Raud algatas rahvuslike koolikampsunite projekti ja 2010. aastal ilmus Anu Kotliga kahasse koostatud raamat “Kiri Kari”, kuhu on koondatud rahvuslikke mustreid tutvustavate mänguasjade pildid koos valmistamijuhenditega.
“Maailmas on olemas kolme sorti haritust ja tarkust: südametarkus, elutarkus ja raamatutarkus. Minu jaoks on kaks esimest olulisemad. Raamatutarkus mitte nii palju, pigem loov- ja elutarkus ning asjade teha oskamine ja tervikpildi nägemine.”
Anu Raud
Valituks osutumist kommenteerides tunnistas Raud, et tema jaoks on kõige tähtsamad oma maa, oma rahvas, pärand, selle hoidmine ja säilitamine. “Selle nimel töötamist pean kõige olulisemaks. Minu ettekujutus akadeemikust oli tihti rohkem selline teadusemees, aga saan aru, et mõeldakse ka pintsli, värvi ja kujundiga. Ju siis mina olen sinna sorti akadeemik. Arvan, et selles suunas pean oma tegemisi jätkama,” arutles Raud.
Ta märkis, et on alati ühe oma eesmärgina näinud soovi pakkuda loomeinimestele lõõgastavat või mõtisklevat olemist, töö- ja puhkusekohta Kääriku talumuuseumis. “Oleks ehk väga hea, kui minu üks ülesanne on anda ülekuumenenud akadeemikuajudele lõõgastav vaimse taastumise koht,” lausus ta.
Allikas: novaator.err.ee
