Aprillis tähistati Vene Föderatsioonis karjala ja vepsa kirja päeva

Üritusi aga toimus palju, nii korraldati aprilli teises pooles  Karjala Vabariigis, aga ka Leningradi, Tveri ja Vologda oblastites karjala ja vepsa keelt populariseerivaid üritusi. Neist mastaapseim oli karjala keele nädal, mis viidi läbi 19. aprillist 26. aprillini. Arvukate karjala ja vepsa keelt väärtustavate ürituste reas väärib väljatoomist karjala ja vepsa keele etteütlus, millest võttis osa 1200  inimest, 65 kohast pea kõikidest Vene Föderatsiooni Karjala rajoonidest, aga ka Vologda ja Tveri oblastitest, samuti Peterburist. Esimest korda oli aga osalejaid Murmanski oblastis asuvast Severomorski linnast.

Vepsakeelne etteütlus aga toimus Šokša, Šoutjärve ja Kalage külades. Etteütluse teemaks olid peretraditsioonid, sest Putin kuulutas 2024. aasta perekonna aastaks.

Karjalakeelse etteütluse peakorraldaja oli Petroskoi ülikool, vepsa keelset etteütlust korraldas ühing Vepsa Kultuurisõber. Etteütluste korraldamine on muutunud traditsiooniks, tänavu toimus see 11. korda.  Karjala ja vepsa keelele pühendatud üritusi viisid aga läbi ka teised asutused, näiteks Petroskoi meediakeskuses oli soovijatel nädala jooksul võimalik osaleda karjala ja vepsa keele näidistundides.

Kuna tänavune aasta on Venemaa Föderatsioonis perekonna aasta siis räägiti üritustel palju esivanemate peretraditsioonidest, nii tehti seda Kontupohja (Kondopoga) raamatukogus. Ontajärvi (Ondozero) raamatukogus aga toimus karjala keele päevale  pühendatud etteütlus, palju elevust põhjustas tulemuste kontrollimine ja järgnenud teejoomine. Petroskoi (Petrozavodsk) kunstikooli rahvamuusika  osakonnas kogunesid aga õpilased, et mängida rahvuslikke mänge, lugeda luuletusi ja kuulata muinasjutte. Selles osakonnas alustati karjala keele õpetamist 10 aastat tagasi, õpetamist veab Uljana Tikkanen. Šomua (Belomorski) koolis nr 1 aga mängiti seiklusmängu „Karjala metsikud kohad“, õpilased said teada karjalaste traditsioonidest ja kommetest, tutvuti kaljujoonistega ja käidi Kiži ja Valami saartel, lahendati karjalateemalisi mõistatusi. Vielijärvi (Vedlozero) koolis avati karjalakeelse lastekirjanduse näitus. Kohalikes ajalehtedes ja ka sotsiaalvõrgustikes korraldati karjala ja vepsa keele viktoriine.

Karjala keele päeva tähistasid ka tverikarjalased. Näiteks Tveri lasteraamatukogus oli juba varem avatud näitus „Igälanga“ – „Eluniit“. Lugemissaalis oli aga raamatunäitus „Tveri Karjala“, mille eesmärgiks on äratada külalistes huvi karjala rahva vastu ja rõhutada seda, kui oluline on põlvkondade mälu. Karjala keelt õppida soovijate jaoks oli näitusel väljas nii aabits kui ka sõnaraamat. Tveri oblasti raamatukogu koostöös Tveri karjalaste seltsiga aga korraldasid Tveri karjalaste majas karjalakeelse etteütluse. Majas oli võimalik mängida rahvuskeelset lauamängu „Kalarokka“ – „Kalasupp“. Pärast etteütlust aga esines  laulukoor Karjalan Koivu.
Tähtpäeva puhul õnnitles karjalasi ja vepslasi Karjala Vabariigi juht Artur Parfentšikov, kes oma läkituses leidis, et mõlemat keelt kasutatakse aktiivselt nii haridus- ja kultuurielus, samuti õpitakse neid keeli keelekursustel, lasteaedades ning koolides.

Seega jääb mulje, et vabariigi juhtide meelest pole nende keelte pärast vaja tunda muret. Tegelikkuses on mõlemad keeled peaaegu kõige kiiremini kaduvad keeled Venemaa Föderatsioonis.  Karjala keelt valdas 2010. aastal 25 605 inimest, 2021. aastal aga 13 872 inimest. Vepsa keelt 2010. aastal 3 613 inimest ja 2021. aastal 2 173 inimest. Karjalaste arv aga langes 60 815-l 2010. aastal 32 422-ni 2021. aastal, ehk siis peaaegu kaks korda. Need teadaolevad arvud aga vabariigi juhti muretsema ei pane.

Aga lõpetuseks küsime, kui hästi tunned karjala ja vepsa keelt.

1.      Millal ilmus esimene trükitud karjalakeelne raamat?

2.      Millal ilmus esimene ilukirjanduslik karjalakeelne raamat?

3.      Kes kirjutas esimese karjalakeelse romaani?

4.      Millist raamatut pole sellest loetelust pole tõlgitud karjala keelde? “Pipi Pikksukk”,  “Doktor Aibolit”, “Krokodill Gena ja Potsataja”, “Kapteni tütar” ?

5.      Mitu karjala keele põhimurret on Vene Föderatsiooni Karjala Vabariigi territooriumil?

6.      Millal hakkas ilmuma esimene vepsakeelne ajaleht?

7.      Kes tuntud vepsa rahva rahvuslikest äratajatest hakkas Šoutjärvi külas esimesena õpetama vepsa keelt, tema rajatud on samasse külla vepsa etnograafiamuuseum.

8.      Millal loodi vepsa tähestik?

9.      Kes on esimese vepsakeelse luulekogumiku „Koumekümne koume“ autor ja millal luulekogu ilmus? Kogumik oli ühtlasi esimene vepsakeelne ilukirjanduslik teos.

10.  Mis aastal ilmus trükist vepsa eepos “Virantanaz”, kes on autor?

Õiged vastused palume saata info@fennougria.ee. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinnad.