Teadlane ja pärimuse uurija Marju Kõivupuu pälvis tähtsa looduskaitsepreemia

Looduskaitsekuu avamisel kuulutati välja tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja kuue looduskaitsemärgi saajad. Eerik Kumari preemia pälvis teadlane Marju Kõivupuu.
 

Marju Kõivupuu on teadlasena järjekindlalt tutvustanud rahvapärimuse ja looduse seoseid. Tänu tema uurimustele on Eestis laialdaselt tuntud ristipuude traditsioon ning tema pideva selgitustöö tulemusena on neid hakatud rohkem märkama ning hoidma. Teaduspõhise ning tasakaaluka lähenemisega on ta väga hinnatud ekspert ka looduslike pühapaikade valdkonnas.

Kultuurist ja meie pärimusest rääkides on ta suunanud inimesed rohkem märkama ja aru saama loodusest ning seostest sellega, kuidas meie igapäevane tegevus on mõjutatud loodusest ning kuidas loodus seda omakorda on mõjutanud. Selliste seoste loomisele on aidanud kaasa ka Marju Kõivupuu arvukad avalikud esinemised teles ja raadios, artiklid ajakirjanduses ning ka raamatud.

Preemiat vastu võttes märkis Kõivupuu, et inimeseksolemise juures on tähtis  märgata enda kõrval ka kõike muud. „Armastus  looduse vastu algab kodukasest. Eesti looduskaitse grand old man Jaan Eilart õpetas märkama loodust ja kultuuri. Tuhala nõiakaevust lastele rääkides ei ütle ma ainult, et see keeb üle sellepärast, et nõiad vihtlevad. Räägin ka sellest, kuidas tekivad karstialad ehk panen kokku nii pärimuse kui looduse,“ rääkis Kumari preemia laureaat.

Eerik Kumari looduskaitsepreemiat annab keskkonnaministeerium välja alates 1989. aastast eesti ornitoloogi ja looduskaitsetegelase Eerik Kumari auks.

Looduskaitsemärkidega tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedast looduskaitsemärk kujutab tammelehe kontuuri.

Looduskaitsemärgid pälvisid

1. Alutaguse looduse- ja kultuuriloo uurija ja kaitsja, Iisaku muuseumi üks eestvedajaid Anne Nurgamaa. Tal on väljapaistev roll Alutaguse Rahvuspargi loomisel ja arendamisel.
2. Palade keskkonnahariduskeskuse ülesehitaja ja arendaja Karin Poola, kes on öelnud, et õpetama peab mõistmise ja ilu kaudu.
3. Väga pühendunud puisniitude hooldaja ning pärandkultuuri hoidja Avo Rosenvald, hooldab ca 10 ha puisniite nii Matsalu lahe põhjakaldal kui ka Alam-Pedjal Palupõhjas. Märkimisväärne on, et Avo on üks väheseid, kes hooldab puisniite käsitsi – vikati, reha ja hanguga.
4. Kääpa Kooli bioloogia-, keemia- ja inglise keele õpetaja Aiki Jõgeva, kes on ühtlasi Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu president. 1996. aastast on ta osalenud GLOBE programmis, mis edendab ja toetab õpilaste, õpetajate ja loodusteadlaste koostööd keskkonna ja Maa kui süsteemi uuringute vallas. Eestis on programmiga liitunud 80 kooli. Aiki on ka Scientixi saadik Eestis. Scientix on programm ja portaal loodusteaduste ja tehnoloogia hariduse toetuseks terves Euroopas.
5. Lendorava ja Eesti loomastiku uurija ja kaitsja, looduskaitseekspert Uudo Timm, kes on oma teadustöös põhjalikult käsitlenud lendorava ökoloogiat, levikut ja süstemaatikat.
6. Eesti taimestiku ühe omapärasema liigirühma – orhideede ehk käpaliste – tutvustaja ja kaitsele kaasa aitaja Ester Valdvee. Tema eestvõttel on alates 2010. aastast valinud aasta orhidee, keda on ajakirjanduse vahendusel laiemalt tutvustatud ja tema leiuinfot kogutud. Samuti on ta aktiivselt osalenud Eesti haudelindude levikuatlase koostamisel ning fenoloogiliste andmete kogumisel, samuti linnustiku seiramisel.

Allikas: Keskkonnaministeerium