Narva raekojas toimus Fenno-Ugria hõimupäevade konverents

Narva raekojas kogunesid keeleteadlased, folkloristid ja kultuuriuurijad Fenno-Ugria Asutuse korraldatud hõimupäevade konverentsile „Soome-ugri rahvad – keeled, kultuur ja ajalugu“. 16. oktoobril 2026 aset leidnud sündmus tõi piirilinna fookusesse hõimurahvaste mineviku, tänapäeva identiteedi ja keelesuguluse küsimused.
Konverentsi avas ja sissejuhatuse tegi Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes, misjärel võtsid sõnajärje üle Tartu Ülikooli keeleteadlased. Karl Pajusalu ja Petar Kehayov vaatlesid läänemeresoome keelte sünnilugusid ning heitsid pilgu Kirde-Eesti murdekeeltele. Läänemeresoome temaatikat jätkas Tuuli Tuisk, kes tutvustas liivi keele edendamist ning käsitles liivlaste koostööd ja identiteeti 21. sajandil. Seejärel viis Madis Arukask kuulajad vepslaste juurde, avades nende ajalugu riigiloojast metsarahvana.
Päeva teises pooles liikus tähelepanu idapoolsematele hõimurahvastele ja nende kultuurilistele sidemetele. Mokša päritolu Anna Ventšakova Tartu Linnamuuseumist mõtiskles mokša ja ersa rahvakultuuri olemuse ning nende seoste üle Eestiga. Tallinna Mari Seltsi esindaja Ljudmila Jamurzina avas mari kultuuri tagamaid ning Natalia Pyllu Eesti Rahva Muuseumist jagas udmurtide lugusid, mida tavaliselt maakaardilt ei leia. Ettekannete ploki võttis kokku folklorist Aado Lintrop, kes tutvustas oma uurimisretkede põhjal Siberis elavaid obiugrilasi.


Sisukale konverentsipäevale järgnes ühine koosviibimine raekojas, kuid hõimupäevade melu sellega veel ei lõppenud. Õhtu jätkus Narva Rugodivi kultuurimajas, kus udmurdi ansambel Ošmes korraldas kõigile huvilistele pärimusliku tantsutoa. Konverents kuulus 2026. aasta hõimupäevade programmi, mille sündmused leidsid lisaks Narvale aset ka Rakveres, Tartus ja Tallinnas.
Vt fotosid.
LISAINFO:
Jaak Prozes
jaak.prozes@fennougria.ee