Venemaa riigiduumale esitatud seaduseelnõu vabastaks põlisrahvad armeeteenistusest

30. aprillil põlisrahvaste päeval, mida Venemaa Föderatsioonis tähistati tänavu esimest korda, esitas riigiduuma saadik, jakuut Fedot Tumusov (erakond Spravedlivoje Rossija) seaduseelnõu, mis vabastaks põlisrahvaste esindajad sõjaväeteenistusest ja mobilisatsioonist. Saadiku seletuskirjas on öeldud, et seda seadust on vaja kaitsmaks põlisrahvaste traditsioonilisi eluviise ja nende tulevikku. Tumusovi meelest pole see mitte ainult poliitika küsimus vaid riigi moraalne võlg: jutt on väikestest rahvastest, millest paljusid on alla 1000 inimese – Tumusovi hinnangul sellise rahva jaoks on mõne mehe kaotus katastroof ja otsene oht rahva kadumiseks.

„Seaduse mõte on lihtne ja humaanne. Põlisrahva esindajad saavad õiguse valida: kui nad tunnevad kohustust kodumaa eest, siis lähevad sõjaväkke. Kui aga noorele mehele tundub, et teda on vaja tundras, taigas, jäämerel, et toita perekonda, teha sugu  ja hoida traditsioone, siis piisab vastavast avaldusest. Siis võib jääda ta kodukohta või läbima alternatiivteenistuse. Neil, keda on enne seaduse vastuvõtmist mobiliseeritud, tekiks võimalus omal soovil  lõpetada ennetähtaegselt sõjaväeteenistus. See on vastavuses Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni paragrahviga 69 põlisrahvaste õiguste garantiidest. Me ei saa rääkida kultuuri säilimisest, kui see rahvas ise kaob,“ rääkis Tumusov.

Praeguseks on seaduseelnõu registreeritud ja ootab läbivaatamist. „Selle seaduseelnõu vastuvõtmine on tähtsaks signaaliks, et Venemaa väärtustab põlisrahvaid kui riigi rikkust ja on valmis kaitsma seda mitte ainult sõnades vaid ka tegudes,“ märkis Tumusov.

Venemaa Föderatsioon peab põlisrahvaiks neid rahvaid, keda on alla 50 tuhande. Soome-ugri ja samojeedi rahvastest kuuluvad põlisrahvaste hulka neenetsid, handid, mansid, vepslased, sölkupid, bessermanid, saamid, nganassaanid, setod, isurid, eenetsid ja vadjalased.