Ilmus soome-ugri ajakirja Alkukoti 18. number

Helsingis M.A.Castréni seltsi ruumides esitleti 12. aprillil soomekeelset soome-ugri rahvaid, nende keeli ja kultuure tutvustava ajakirja Alkukoti (Algkodu) 18. numbrit.

Värske ajakirja maht on tavapärasest suurem (90 lk). Algselt, alates 2000. aastast Helsingi ülikooli üliõpilasesinduse soome-ugri komitee ajakirja annab 2023. aastast välja Sukukansojen Ystävät ry (soome-ugri rahvaste sõprade ühing). Ajakirja peatoimetamine roteerub ja see selgub konkursi teel igal aastal eraldi, seekordse numbri peatoimetaja on Felix Mäkelä ja peateemadeks on sport, liikumine, võistlused ja rahvuslikud mängud.

Ajakirja sisu avavas tekstis kirjutab Sukukansojen Ystävät ry juht Aleksi Palokangas, et soome-ugri rahvaste liikumine puudutab kõiki eluvaldkondi ja üks olulisem valdkond rahvustunde ja identiteedi teadvustamisel on sport. Aleksi loetleb terve hulga sportlasi, sealhulgas soomlased, eestlased, komid ja udmurdid, kes on olude tõttu pidanud esindama teisi riike, näiteks on Venemaa suusatajatena tuntud komi Raissa Smetanina ja udmurt Tamara Tihhonova. 2026. aasta soome-ugri kultuuripealinnast Hancockist USAs on pärit soome rahvusest jäähokimängija, olümpiavõitja Rodney Paavola (1939-1995). Sport on valdkond, mis võib teha nii rahva kui riigi üle maailma tuntuks, näiteks jooksis Paavo Nurmi  Soome sõna otseses mõttes maailmakaardile.

Pikem artikkel soome-ugri pealinnast Hancockist ja USA-s elavatest soomlastest on samuti Aleksi Palokangalt: 2019. aasta seisuga oli soomlasi USAs 653 222.

Ajakirjas on põhjalik Karjalast pärit kurnimängu kyykkä tutvustus: mängu ajalugu, areng ja reeglid. Mängust on saanud tõsine võistlus ja nii karjalastele kui ka soomlastele on see mäng rahvussport, millel on suur harrastajaskond, võistlusi kajastatakse ajakirjanduses.

Omamoodi huvitavat jalgpallivõistlust Ben-Bon tutvustab ajakirjas Kamilla Kaiser.  Tegemist on udmurtide võistlusega, kus võistkonda Ben kuuluvad põhjaudmurdid ja võistkonda Bon lõunaudmurdid. Võistlejad peavad oskama oma murdekeelt. Traditsioon on alguse saanud 2008. aastast ja esimene võistlus korraldati Ižkaris (Iževsk). Meeskondadesse kuulusid udmurdi rahvusest intellektuaalid, ajakirjanikud ja muusikud, kirjanikud ja poliitikud.  Praeguseks on olemas ka juba võidukarikas ja nii Ben kui ka Bon on kumbki saanud kirja viis võitu.

Mahukas artikkel tutvustab kiikumismänge läbi ajaloo. Pikemalt tutvustatakse kiikingut, mis on eestlaste seas saavutanud suure populaarsuse: eestlastele kuuluvad kiikingu maailmarekordid. Mõnevõrra lühem artikkel tutvustab komide ja udmurtide rahvusmänge daroviki, skomo  ja čimal.

Ajakirjas on ka traditsioonilistel teemadel artikleid, näiteks Elvi Usmanova põhjalik  lugu ingerisoomlaste rahvusköögist, millele on lisatud ka mitmed retseptid. Rahvustest tutvustatakse pikemalt neenetseid.

Soome-ugri sündmustest on ajakirjas tähelepanud pööratud 2025. aastal Tartus toimunud rahvusvahelisele XXIV fennougristika kongressile (CIFU), põhjalikumalt on kajastatud kongressi ajal toimunud liikumist: ekskursiooni Setomaale. Samuti võib liikumise alla paigutada matkakirjelduse, mille pani kirja Põhja-Karjalas Koli rahvuspargis matkanud Emma-Lotta Kiuru. Ta vaimustub Koli hingematvatest vaadetest, samuti vanadest loodususuga seonduvatest pühapaikadest, mida piirkonnas leidub rohkesti.

Väga huvitav ja põhjalik artikkel on Atte Huhtalalt, kes kirjutab ingeri kuningast Leanderi Reijost (1904-1932) ja liivlaste kuningast Uļi Kīnkamägist (1869-1932). Mõlemad olid küll kroonimata kuningad, kuid märkimisväärsed isiksused, oma rahva väljapaistvad esindajad, kes traagiliselt surid samal 1932. aasta suvel.

Ajakirjas on tähelepanu pööratud ka karjala keelele, täpsemalt aunusekarjala keelele. Selles keeles kirjutab Joensuus elav karjala keele õpetaja, tõlkija ja uurija Niko Tynnyrinen. Artiklis tutvustatakse Leena Lehtolaise raamatut „Esimene mõrv“, mille on tõlkinud aunusekarjala keelde Maria Kuismin. Eelkõige on autori tähelepanu keskendunud tõlke kvaliteedile.

Veel on juttu kuulsast vene luuletajast, Eestis elanud Igor Severjaninist (1887-1941). Ajakirjas on ka Helsingi ülikooli professori Riho Grünthali järelhüüe andekale ja mitmekülgsele mari lavastajale ning ühiskonnategelasele Vassili Pektejevile (1954-2025) ja palju muudki.

Ajakirja uut ja ka varasemaid numbreid saab näha näiteks Fenno-Ugria raamatukogus ja Sukukansojen ry kodulehel. Ajakirja on võimalik ka endale tellida ja liitudes Sykukansojen ry-ga, saab ajakirja endale koju aastase liikmemaksu 15 EUR eest, vaata lisainfot SIIT.