35 aastat tagasi toimunud esimest komi rahva kongressi meenutati ümarlauaga
11.-12. jaanuarini 1991 toimus esimene komi rahva kongress, millest võttis osa üle 400 delegaadi ja külalise kõigist vabariigi linnadest ja rajoonidest. Samuti olid kohal komi rahva esindajad Murmanski, Arhangelski, Tjumeni oblastitest, Neenetsi ja Permi-Komi autonoomsetest ringkondadest, Mari ja Udmurdi vabariikidest ning Moskvast.
Komi rahvast õnnitles kongressi aastapäeva puhul komide keskse organisatsiooni Komi Voitõr juht Oleg Lažanev, leides, et aja jooksul on komi ühiskondlik liikumine muutunud riiklike struktuuride ja rahva vahelise koostöö sümboliks.
“Me oleme uhked selle üle, et tänu komi aktivistidele, kes olid ja on ka praegu liikumise juures, on tehtud suur töö vabariigi hüvanguks,” leidis Lažanev.
“Neil päevil meenutame tänutundega liikumise algatajaid, kes panid Komi Voitõri arengusse kogu oma jõu ja hinge. Gennadi Juškov, Vitali Ossipov, Aleksander Popov, Vladimir Timin, Valeri Markov. Nende ideed ja püüdlused inspireerivad meid uute saavutuste poole,” märkis Lažanev.
Nagu viimastel aastatel on tavaks saanud, ei peeta Vene Föderatsiooni vabariikides enam vajalikuks ja ilmselt ka võimalikuks tähistada rahvusliikumise ja rahvuslike organisatsioonide juubeleid. Eriti on seda märgata ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide puhul, kes 1980ndate lõpul ja 90ndate alguses püüdsid seista rahvuste õiguste eest. Ei peeta vajalikuks meenutada omaaegseid Venemaa Föderatsiooni kuuluvate rahvaste nõudmisi suveräänsusele, migratsiooni piiramisele, isemajandamisele, kahekojalisele parlamendile, rahvuskeelsele haridusele jne. Nii toimetati tänavu ka Komi Vabariigis, kus keskne juubeliüritus toimus pealinnast Sõktõvkarist ligi kaheksasaja kilomeetri kaugusel asuvas Ussinski linna keskraamatukogus: 35. juubelile pühendatud ümarlaud „Komi Voitõr: 35 aastat ajalugu“. Kogunes eelkõige kohalik Komi Voitõri aktiiv. Ümarlauas räägiti sellest, milline oli esimese kongressi tähendus, kuidas ta muutis rahva eneseteadvust, andes tõuke rahvusliikumise arengusse ja mõjutas põlisrahvaste kaitset puudutavat seadusandlust. Ümarlaua vanimad liikmed meenutasid rahvusliikumise tegevust Ussinski rajoonis, mis puudutas nii komi keele ja traditsioonide säilitamist maal kui ka linnaelanikkonna hulgas. Peeti tähtsaks põlvkondade vahelist sidet: kuidas need ideed, mis kerkisid esile 35 aastat tagasi, elavad täna ja millised on tänapäeva noorte ülesanded. Jõuti seisukohale, et komi keele saatus, mis oli kesksel kohal esimesel kongressil, on seda ka praegu. Raamatukogus oli välja pandud temaatiline näitus, eelkõige väljavõtted ajalehtedest, mis kajastasid esimese kongressi käiku, eksponaatide seas oli ka esimesel kongressil valitud komi rahva taassünni komitee esimese esimehe Valeri Markovi mälestuste raamat „Taassünd muutuste ajajärgul“. Kohaliku Komi Voitõri osakonna juhataja Anastassia Gilmanova märkis kohtumisel, et tähtis on ajalugu mäletada, et ehitada üles homset.
Komid olid Venemaa Föderatsioonis esimesed, kes oma rahva kongressi korraldasid.
Kongress võttis 1991. aastal vastu viis resolutsiooni: Komi ANSV riiklikust suveräänsusest, rahvuspoliitikast keele ja kultuuri vallas, Komi ANSV sotsiaalmajanduslikust arengust, keskkonnakaitsest ja töötajate õiguste ja huvide kaitsemeetmetest turumajanduse olukorras. Tähtsaimaks dokumendiks oli resolutsioon Komi NSV suveräänsusest, milles toetati Komi NSV deklaratsiooni suveräänsusest. Selle järgi on suveräänsuse kandjaks Komi NSV rahvas, mis on tekkinud ajalooliselt tema territooriumil. Suveräänsuse väljendajaks on tema kõrgeim riigivõimu organ Komi NSV ülemnõukogu, mis koosneb kahest kojast, vabariigi kojast ja komi rahva kojast. Kongress on selle poolt, et toimuks majanduslik ja rahvuskultuuriline integratsioon Permi-Komi autonoomse ringkonnaga, samuti areneks igakülgsed kontaktid soome-ugri rahvastega.
Resolutsioonis sotsiaalmajanduslikust olukorrast leiti, et komi rahva elatustase ei vasta Komi NSV heale majanduslikule olukorrale, sest Komimaal on rikkalikud loodusressursid, mis tuleb kuulutada Komi NSV omandiks. Resolutsioonis rahvuspoliitikast keele ja kultuuri valdkonnas öeldakse, et riigikeelteks ja kasutuseks riigiorganites tuleks kuulutada komi ja vene keel. Tuleb taastada komi rahvuskool. Resolutsioonis keskkonna kohta tehti ettepanek sulgeda Novaja Zemlja tuumapolügon. Kongress keelas vabariigi territooriumil omavolilised metsaraied ja toetas Petšora jõe äärseid elanikke Petšora jõe päästmisel. Väga tähtsaks kongressi dokumendiks oli otsus moodustada kongressi täitevorgan ehk komi rahva taassünni komitee, mis koordineeriks ühiskondlikku liikumist.
Kongressi dokumentatsiooni määras komi rahvusliku liikumise ideoloogia pikkadeks aastateks. Kongress ei mõjutanud mitte ainult komi rahva rahvuslikku ideoloogiat, vaid tema mõju ulatus nii soome-ugri kui ka teiste föderatsiooni kuuluvate rahvaste rahvusliikumisteni — komid olid esimesed.
