Venemaa Föderatsioonis on uus rahvuspoliitika strateegia

Venemaa president Vladimir Putin kinnitas 26.11 Venemaa Föderatsiooni riikliku rahvuspoliitika strateegia aastateks 2026-2036. Selle järgi on peamiseks rahvuspoliitika eesmärgiks Venemaa Föderatsiooni paljurahvuselise rahva ja kodanike identiteedi ühtsus.

Tähtsas dokumendis on rõhutatud vajadust võidelda neonatsismi, russofoobia, rassismi ja ksenofoobiaga. Rahvuspoliitika peamisteks ülesanneteks on vene kultuuri populariseerimine, vene keele kaitse (nt liigsete võõrsõnade eest)  ja vene keele valdamise levik, samuti välismaal elavate “kaasmaalaste” õiguste eest seismine.

Vene kultuuri ja keele propageerimisele pööratakse dokumendis palju tähelepanu, nii peavad pooled rahvuslikest üritustest populariseerima ka vene kultuuri. Vajalikuks peetakse haridusürituste läbiviimist, et ennetada “separatismi ilminguid” või “religioosse ja rahvusliku radikalismi” levikut, ning võitlemist “ajaloo võltsimisega”.

Rõhutatakse, et “globaliseerumisest tulenevate vaimsete ja kõlbeliste väärtuste erosioon” on ohuks riigi julgeolekule. Samuti leitakse, et migratsioon mõningatesse Venemaa piirkondesse on tekitamas “rahvuslikke enklaave”. Dokumendis leitakse ka, et kasvanud on ebasõbralike riikide surve, et destabiliseerida rahvussuhteid Venemaa Föderatsioonis. Rahvusvaheliselt aga toimuvat vene keele ja kultuuri diskrediteerimine, levivat russofoobia. Selle vastu võitlemiseks kavatsetakse anda föderatsiooni regioonidele suuremaid õigusi.

Strateegias on avaldatud lootust, et vene kodaniku identiteeti peaks kandma 95 protsenti inimestest, praegu olevat sellise identiteediga 92 protsenti rahvast — loodetakse ennast Venemaa kodanikena ehk venemaalastena tundvate inimeste veelgi suuremat osakaalu. Dokumendis rõhutatakse, et kodaniku identiteeti on eriti tõhusalt aidanud tugevdada Krimmi “ühendamine” Venemaaga (2014), samuti Donetski, Hersoni, Luganski ja Zaporožje “liitumine” Venemaaga (2022). Liidetud oblastitest tahetakse juurde saada Venemaa Föderatsiooni kodanikke kokku 2,56 miljonit inimest.

Rahvused Venemaa Föderatsioonis peavad strateegia kohaselt elama harmoonias, 90 % kodanikest (praegu olevat see osakaal 81,8 %) peavad leidma, et neid pole rahvuslikul pinnal diskrimineeritud. Peamiseks rahvuspoliitika strateegia tulemuseks peaks aga olema Venemaa rahva konsolideerumine ja rahvuskonfliktide vähenemine.

Mis aga puudutab Venemaal räägitavaid teisi, sh põlisrahvaste keeli, siis on märgitud, et neid on õigus kasutada ja võimaldatakse nende keelte õpet, aga see saab toimuda “optimaalsetes tingimustes”. Dokumendi kohaselt toetatakse  rahvuskeelse ajakirjanduse ja kirjanduse välja andmist, tele- ja raadiosaateid ning võimaldatakse rahvuskultuuriliste ürituste läbiviimist. Samuti toetatakse rahvuslikku käsitööd ja rahvuslikke spordialasid.

Tervikuna on kogu uus strateegia suunatud kõigile ja kõigele, mis puudutab sõna “vene”. Võiks öelda, et see on vene keele ja kultuuri heroiseerimise ja agressiivse populariseerimise strateegia. Dokumendis välja toodud ohud puudutavad vene kultuuri; mis puudutab ohte teistele rahvastele, siis võib välja lugeda, et nende keelte ja kultuuride kadu on demograafiline protsess. Väga palju tähelepanu on dokumendis pööratud okupeeritud Ukraina alade ühendamisele Venemaa Föderatsiooniga, mis tähendab nende alade venestamist.