Soomes ja Vene Föderatsioonis tähistati karjala keele päeva

27. novembril tähistatakse karjala keele päeva. Sel päeval 2009. aastal võttis Soome Vabariigi president Tarja Halonen vastu otsuse anda karjala keelele Soomes vähemuskeele staatus ja seeläbi sai karjala keel ka üheks Euroopa Liidu vähemuskeeleks. Soomes kõneleb seda keelt umbes 11 000, igapäevaselt 5 000 inimest. Karjala keelest saab aga aru ja vähesel määral räägib umbes 20 000 inimest. Karjala keelt kaitstakse ja tema arendamist toetatakse Soome riigi eelarvest. Soome rahvusringhääling YLE avaldab oma portaalis Areena regulaarselt kõiki eluvaldkondi hõlmavaid karjalakeelseid uudiseid, neid on avaldatud selle aasta novembri lõpu seisuga 286 ja karjala keele kasutamine ei piirdu rahvakunstiga.

Karjala keele päeva tähistavad karjalaste kogukonnad teatrietenduste, teeõhtute, artiklite avaldamise ja mitmete muude ettevõtmistega. Ürituste keskseteks korraldajateks on Joensuus asuv Ida-Soome ülikool ja Karjalan Sivistysseura (Karjala Haridusselts). Sel aastal on karjala keele nädala teemaks paginapertti, pakinapirtti – “rääkiv tareke”. Selliseid “rääkivaid tarekesi” — karjala keele jututubasid korraldatakse mitmel pool Soomes asulates ja linnades, kus karjalasi rohkem elab, nagu Joensuu, Kuhmo, Kuopio, Nurmes, Helsingi jm.

Helsingis, Suomen Kirjallisuuden Seura (Soome Kirjanduste Selts) maja saalis korraldatakse kuulsa karjala keele ja kultuuri uurija, filoloogiadoktor Raija Pyöli 80. sünnipäevale pühendatud konverents. Lisaks ettekannetele karjala keeltest kuulatakse muusikat, lausutakse tooste, pakutakse suupisteid ja jooke. Esitletakse ka metropoliit Panteleimoni krimiromaani „Jussi Rannan tapaus“ Raija Pyöli tõlget karjalakeelse nimetusega „Kenbo olet, Jussi Rantu“ („Kes sa oled, Jussi Rantu“).

Vene Föderatsiooni Karjala Vabariigis aga pole karjala keelel mingit ametlikku staatust, karjala keelt kui emakeelt Karjalas ka ei õpetata. Samas tähistatakse Karjala Vabariigis mingil määral karjala keele päeva alates 2019. aastast. Nii ka tänavu, taas on korraldatud telesild Soomes elavate karjalaste ja Venemaa Karjala karjalaste vahel, toimub virtuaalne teejoomine, lauldakse ja esitletakse uut karjala-ainelist kalendrit. Karjala Vabariigis elavate karjala aktivistide meelest on 27. novembril karjala keele päeva tähistajaid iga aastaga aina rohkem ja loodetakse, et ka Vene Föderatsioonis saab see päev ametliku staatuse. Neile, keda huvitab karjala keel, soovitavad seltsingu Karjala Keelele Ametliku Keele Staatus liikmed kuulata  karjala muusikat internetiraadios Karjala Hääl .

Siiski pole andmeid, et Karjala Vabariigi riigiametid karjala keele päeva 27. novembril tähistaks, ametlik meedia sellest päevast ei räägi. Ühes vähestest teadaannetest selgub, et karjala keele päevale on pühendatud rahvaluuleteadlase Maria Kundozerova loeng „Karjala runod: veemaailm“ Karjala Vabariigi kunstimuuseumis.

Venemaa Föderatsioonis oli karjalasi 2020. aasta rahvaloenduse andmete järgi 32 422,  karjala keele valdajaid 13 872. Karjala Vabariigis aga elas 25 901 karjalast, neist karjala keelt valdas 9 563. Lisaks elab karjalasi kompaktsemalt veel Leningradi ja Tveri oblastites. Karjala keele kõnelejate arv Venemaal on väga kiiresti vähenemas.