Rõõmu sugulaskeeltest
Paar kuud tagasi ilmus eesti-soome kakskeelne raamat „Rõõmu sugulaskeeltest“ , toimetajad Annekatrin Kaivapalu, Pirkko Muikku–Werner ja Aleksi Palokangas (EKSA 2025, 359 lk.).
Raamat on mõeldud eelkõige nii eesti kui ka soome lugejale, tema põhiliseks eesmärgiks on lähendada sugulaskeeli, et ei juhtuks nii nagu viimastel aastatel aina enam on juhtunud, eestlane ja soomlane räägivad omavahel inglise keeles. Selleks antakse lugejale praktilisi nõuandeid, mis hõlbustavad eesti ja soome keelt rääkivate inimeste omavahelist suhtlemist, samuti mõista teise keele tekste. Samuti kirjeldatakse keeltevahelist sarnasust, selle tunnetamist ja rolli sugulaskeele mõistmisel. Sellepärast on raamatu esimeses osas sellised peatükid nagu: väikesed nipid eesti ja soome keelest arusaamiseks; eesti keele sõnade tähendust jahtimas; soome keele sõnade tähendust jahtimas. Või siis peatükk sellest, kuidas pidada ja lihtsamaks teha kakskeelset vestlust. Autorite meelest on see täiesti võimalik, ka ilma eesti või soome keelt oskamata.
Raamatu teises osas tutvustatakse aga sugulaskeeli laialdasemalt, räägitakse keelte sarnasusest ja kuidas seda tunnetatakse, samuti läänemeresoome keelte ajaloost. Raamatus on dispuuti tekitama mõeldud peatükk teemal: kas murre või keel.
Kes aga soovib sügavamalt läänemeresoome keeli tundma õppida, saab päris hea ülevaate karjala keeltest, samuti meä ja kveeni keeltest. Kui karjala keeltest on Eestis veel kirjutatud, siis Norras ja Rootsis elavatest meälastest ja kveenidet pole meil just palju teada. Raamatu kolmas osa sisaldab aga hulganisti arvulisi lisateadmisi läänemeresoome rahvaste kohta. Näiteks kas teadsite, et USA-s elab 640 000, Rootsis aga 719 000 soomlast? Lisaks on selles osas toodud ära 123 toimetulekusõna, mis võimaldavad meil suhtlemist Liivi rannast kuni Karjalani, samuti kõikide läänemeresoome keelte tähestikud ja hulk keeleteaduslikke termineid.
Raamat ise on mõeldud eelkõige neile, kes tunnevad huvi keelesuguluse vastu, kuid kellel ei ole aega keelekursuse jaoks, pakkuda lugejaile siirast rõõmu sugulaskeeltest ja kanda meid kaugemale meie rahvuse piiridest.
