Hõimurahvaste programmi teadusauhinnad 2025 selgunud

Alates 2012. aastast tunnustab hõimurahvaste programmi juhtkomisjon teadusauhindadega omariikluseta hõimurahvaste silmapaistvaid teadustöid. Tänavu oli komisjonil rõõm anda auhinnad üle kahes kategoorias.

Märgiline on see, et üle mitme aasta anti taas välja auhind omariikluseta hõimurahvaste keeles avaldatud teadustöö eest. Preemia pälvissaami teadlane Berit-Ellen Juuso väitekirja „Jietnadagas bustávvii – bustávas jietnadahkii Sámegielat álgooahpahusa ohppiid teknihkalaš lohkandáidu“ (2024, „Tähtedest häälikuteni ja häälikutest tähtedeni: saami algkooliõpilaste tehniline kirjaoskus“) eest.

Berit-Ellen Juuso doktoritöö, mis käsitleb põhjasaami emakeelega laste kirjaoskuse arengut, on fennougristikas akadeemiline verstapost – see on üks esimestest põhjasaami keeles kirjutatud ja kaitstud doktoritöödest. „Väitekirja kokkupanemine on nõudnud põhjalikku põhjasaamikeelse terminoloogia läbimõtlemist ja väljatöötamist,“ märgib žüriiliige Sven-Erik Soosaar. „Juusol on suurepäraselt õnnestunud ühendada kõrgetasemeline akadeemiline analüüs eesmärgiga hoida ja arendada põhjasaami keelt.“

Juuso toob oma uurimuses välja, et laste kirjaoskust ja mitmekeelsust on siiani põhjalikumalt uuritud suurte keelte kontekstis, kuid põliskeelte puhul on sarnaseid uurimusi väga vähe, kuna enamik põlisrahvaid ei saa haridust oma emakeeles. „Tulemused näitavad, et lapsed jõuavad põhjasaami keeles eakohase kirjaoskuseni,“ selgitab Juuso, „kuid nad vajavad õppimisel tuge, mis arvestaks nende keele- ja kultuuritaustaga. Seepärast on oluline töötada välja pedagoogilised strateegiad, mis toetavad saami laste arengut tundlikumalt ja teaduspõhisemalt.“

Auhinna žürii liige Marju Kõivupuu usub, et Juuso uurimus on inspiratsiooniks ja eeskujuks järgmistele teadustöödele põlisrahvaste keeltes: „Ta on oskuslikult sidunud keeleteaduse, pedagoogika ja kultuuriliteadlikkuse ning seisab põlisrahvaste hariduse võrdõiguslikkuse edendamise eest.“

Berit-Ellen Juuso töötab Lapi Ülikoolis, tema uurimisteemad hõlmavad muu hulgas saami laste lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemist, fonoloogilist teadlikkust ning õpiraskusi nagu näiteks düsleksiat.

Hõimurahvaste rahvusteaduste auhinna kategoorias, millega tunnustatakse omariikluseta hõimuahvaste rahvusteaduste alast teadustööd mis tahes keeles, pälvis auhinnakomi uurija Maria Fedina väitekirjaga „Place, Language, and Belonging: Being Komi in Contemporary Syktyvkar, Komi Republic“ (2025, „Paik, keel ja kuuluvustunne: komi identiteet tänapäeva Sõktõvkaris Komi Vabariigis“).

Maria Fedina käsitleb oma doktoritöös komide kollektiivset ja individuaalset linnaelu kogemust ning linnakeskkonna mõju komi identiteedile, keelele ja kokkukuuluvustundele. „Mind huvitab, kuidas komid mõtestavad oma igapäevast elu linnas – millised paigad ja praktikad aitavad neil endiselt tunda end komidena. Sageli arvatakse, et linn võõrandab, aga minu uurimus näitab, et linna kolimisega tekivad uued paigasuhted, kuid seejuures ei kao sotsiaalsed ja kultuurilised sidemed maapiirkondade ja oma juurtega,“ sõnab Fedina. Tema uurimusest selgub, et linnad ei ole pelgalt komi kultuuri kadumise kohad, vaid ka uute algatuste ja identiteedivormide kasvulava. Inimesed loovad ise oma kuuluvuse tähendusi, olgu nad maal või linnas.

„Fedina doktoritöö aitab mõtestada põlisrahvaste rolli kaasaegses ühiskonnas,“ kommenteerib žüriiliige Svetlana Karm. „Ta toob esile, kui oluline on tunnustada linnas elavate põlisrahvaste identiteeti. Venemaa linnapõliselanike kogemusete uurimine on siiani olnud peaaegu tähelepanuta – Fedina panus siin on märkimisväärne.“

Maria Fedina on õppinud inimgeograafiat, sotsiaalantropoloogiat ja kriminaalõigust. Hetkel on ta Helsingi ülikoolis järeldoktorantuuris, kus uurib linnapõlisrahvaste kogemusi ja mida tähendab põlisus Venemaa kontekstis.

Tänavu kuulusid hõimurahvaste programmi teadusauhindade žüriisse Marju Kõivupuu, Svetlana Karm ja Sven-Erik Soosaar. Hõimurahvaste auhinnafond on 2500 eurot.