Ersad

Nimetused

Venekeelset etnonüümi mordva on kasutatud kahe etnilise rühma – ersade ja mokšade ühisnimetusena. Vene keele vahendusel on see pruuk levinud ka teistesse keeltesse. Ersad ise on end tavaliselt nimetanud vastavalt ersadeks (erza, erzä).

Ersasid ja mokšasid on nende kultuuride läheduse tõttu nimetatud ka siiami kaksikuteks. Nad ise ütlevad: “Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas”.

Asuala

Ersade asualad paiknevad suuremate või väiksemate saarekestena venelaste, tatarlaste, tšuvaššide ja baškiiride asustusalade vahel Okaa-Volga vaheliselt alalt Siberini.

Arvukus

2020/2021. aasta rahvaloendusel määratles ennast ersadeks 50 086 inimest. See on 12,1 % vähem võrreldes eelmise rahvaloendusega 2010. aastal, millal ennast määratles ersadeks 57 008 inimest.

Keel

Soome-ugri rahvastest just ersasid tabasid eriti suured repressioonid, hukati praktiliselt kogu nende intelligents. Seetõttu, ent samuti suure hajutatuse tõttu, on nende keel ja kultuur praegu suhteliselt raskes olukorras, kuigi oma rahvaarvult nad on koos mokšadega ungarlaste ja soomlaste järel kolmandad, edestades ka eestlasi.

Kirjakeel loodi vene tähestiku alusel ersadel 1925. aastal ja mokšadel 1933. aastal. Veel eelmisel sajandi lõpul kasutasid ersad-mokšad mitmesuguste teadete edasiandmiseks omapäraseid mõistekirja märke.

2020/2021. aasta rahvaloendusel oli ersa keele rääkijaid 40 045 inimest. See on 9 % rohkem kui eelmisel rahvaloendusel 2010. aastal, mille järgi ersa keele rääkijaid oli 36 726 inimest.

Ersa keele tähtsamad korpused:

• Korp – sisaldab 14 miljonit tähemärki (umbes 3 miljonit sõna)
• Корпуса эрзянского языка – 2,3 miljonit sõna (ajakirjandus, ilukirjandus, blogid, Vikipeedia, piiblitõlge) + 830 000 sõna sotsiaalmeediast

Usk

Pärast Kaasani vallutamist 1552. aastal jäid ersad Vene riigi alluvusse. Algas vägivaldne vene õigeusku pööramine. Vana omausu sugemeid on siiski säilinud tänaseni.

Olulised on hiies toimuvad külapalvused põllutööde alguse ja lõpu puhul ning ikalduste ja epideemiate korral. Kui inimesed tunnevad, et ei suuda üleloomulike jõududega ühendust ise võtta, paluvad nad abi arbujatelt. Paljud ersade-mokšade jumalad on naissoost ja nende nimed koosnevad kahest osast: esimene pool näitab jumaluse mõjupiirkonda, teine pool on ava  (eesti keeles ‘ema, naine’): Moda-ava (Maaema), Vir-ava (Metsaema), Ved-ava (Veeema), Varma-ava (Tuuleema), Tol-ava (Tuleema), Kudo-ava (Koduema).

Rahvakunst

Ersade rahvarõivad ja laul on väga lähedased setu riietusele ja laulule. Sellele osutas tähelepanu juba Lennart Meri oma filmis “Linnutee tuuled”. Nende puunikerduskunstist aga leiab ühesuguseid päikeseratta ja hobusepea motiive kasvõi Saaremaa õllekappadel. Rahvariiete ja muu käsitöö ornamentides oli armastatud värv punane, millega liideti kollast ja sinist.

Ersa tuntuim kunstnik on puuskulptuure ja pronkskujusid verminud ersa skulptor Stepan Erzja (Stepan Nefjodov, 1876-1959), kes elas aastatel 1926–1950 Argentinas. Puuskulptuuri-traditsioon õitseb Mordvas tänapäevani, vendade Rjabovite eestvõttel on tööd alustanud puutöökool.

Tänapäev

Ersa kultuuri taasärkamine toimus 90ndate alguses, kui taastati suured rahvapalvused, mida nimetatakse Rasken Osks, kus ozks tähendab palumist. Palvustel näidatakse rahvale vanu kombeid, tuletatakse meelde kuulsaid ersa rahva inimesi, lauldakse ja tantsitakse. Selle kaudu kinnitatakse nii enestele kui teistele, et erzjanj kelj ‘ersa keel’ ja erzjanj melj ‘ersa meel’ on ikkagi veel olemas.

1993. aastal oli Jevgeni Tšetvergov Anatoli Rjabovi nimelise Ersa Keele Päästmise fondi asutaja, mis hakkas 1994. aastal andma välja ajalehte Erzjan Mastor. 1994-2016 oli ta ka selle toimetaja. Ajaleht oli viimane sõltumatu soome-ugri rahvaste väljaanne, mille sisuks oli ersade konsolideerimine, seistes aktiivselt ersalaste ja mokšalaste mordvalasteks pidamise vastu, lugedes isegi nime Mordva alandavaks. Ajalehe juhtivad toimetajad leidsid, et ersade ja mokšade mordvalaseks nimetamine tähendab assimileerumist, sest end mordvalaseks nimetav ersalane või mokšalane ei oska tegelikult oma emakeelt. Toimetus oli ka seisukohal, et Mordva Vabariik tuleb nimetada ümber Ersa-Mokša Vabariigiks.

Rahvusvahelise tuntuse on ersa rahvale toonud rahvamuusikaansambel Toorama, mis nüüdseks on täiesti läinud üle sõjateemadele ja esineb okupeeritud aladel (VKontaktes 1573 jälgijat). V. Romaškini nimelisel Toorama kollektiivil on VKontaktes 2000 jälgijat. Ansambel on üks väheseid soome-ugri kollektiive, kes pole sõda heaks kiitnud, esinetakse harva ja on avaldatud arvamust, et selle sõja ajal ei sobigi esineda: on esitatud nekrutilaule, ansambli liikmed on riietatud musta. Suurima jälgijaskonnaga aga on Moskvas tegutsev ansambel Ojme (VKontaktes üle 8000 jälgija). Veel väärib märkimist ansambel Merema
(VKontaktes 3500 jälgijat).

Ersade ja mokšade rahvamuusikas on palju ühiseid jooni setu lauluga.

Mordva Vabariigis tegutseb ka ersa naiste organisatsioon Litova, varem ka Erzjava, neil puudub VKontaktes oma lehekülg. Küll aga ilmub mujal VKontakte postitustes informatsiooni, et tegutsevad selle organisatsiooni liikmed.

Ersa keeles ilmub kord nädalas keskne ajaleht Erzjan Pravda, 16 lk, tiraaž 2000. Kord kuus ilmub ilukirjandusajakiri Sjatko tiraažiga 500 eks ja lasteajakiri Tšilisema 1300 eks. Osaliselt on ajakiri üle läinud vene keelele. Mõnevõrra parem olukord on ersakeelse sisu jälgitavus suhtlusvõrgustikus VKontakte: nii on Sjatkol jälgijaid 1138, ajakirjal Tšilisemal 1757 ja ajalehel Ersan Pravda 4250.