Karjala ja vepsa kirjakeele päev Vene Föderatsiooni Karjala vabariigis

20. aprill tähistatakse Karjala vabariigis karjala ja vepsa kirjakeele päeva.

1989. aasta 20. aprillil võttis Karjala ANSV ministrite nõukogu vastu otsuse, millega kinnitas karjala keelte ja vepsa keele tähestikud ladina tähestiku alusel. Uue kirjakeele tegelikuks sünniaastaks aga loetakse 1990. aastat, mil ilmus esimene aabits, aunusemurdeline „Aberi“ ja hakkas ilmuma ajaleht Oma Mua.

2007. aastast kirjutatakse kõiki kolme karjala kirjakeelt ühtses tähestikus Aa, Bb, Cc, Čč, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Rr, Ss, Šš, Zz, Žž, Tt, Uu, Vv, Yy, Ää, Öö

Karjala keele tähestik on mitu korda muutunud: 1929. aastast on karjala keelel olnud oma tähestik, mis põhines ladina tähestikul, nõukogude ajal aga kirjutati karjala keelt kirillitsas. Selle aluseks on 1937. aastal ilmunud karjala keele grammatika.

Vanim kirjalik mälestis karjala keeles on pärit aga XIII sajandist: kasetohurullile kirillitsas kirjutatud mõnerealine tekst, oletatavasti pikseloits. Tekst leiti 1957. aastal Novgorodist. 

Kahjuks pole Karjala vabariigis siiani saavutatud karjala keele riigikeele ametlikku staatust, kuigi kodanikuühendus Karjala Keelele Ametlik Staatus pingutab järjepidevalt selle nimel. Samuti nõuab seda karjalaste esindusorganisatsioon Karjala Rahva Liit, selle otsuse ärategemist on nõudnud ka iga nelja aasta tagant kogunev karjalaste kongress.  Üheks olulisemaks põhjuseks on peetud asjaolu, et karjala keelt kirjutatakse ladina tähestikus ja see on vastuolus föderaalse seadusega, mis ütleb, et Venemaa Föderatsiooni subjektide riigikeeled peavad olema kirillitsas.

Tänavu 21. -27. aprillil toimus Petroskoi (Petrozavodski) ülikooli eestvõttel 73 kohas etteütlus. Lisaks Karjala Vabariigile kogunesid etteütluse kirjutajad ka Leningradi, Tveri, Vologda ja Murmanski oblastites. Eelmisel aastal võttis sarnasest etteütlusest osa 1200 kirjutajat.

Karjala keelt peab 2020. aasta rahvaloenduse järgi emakeeleks 8 402 inimest ehk 26 % karjalastest. Karjala keele valdajaid oli 13 872, võrreldes 2010. aastaga vähenes karjala keele valdajate arv ligi 60 %.

Vepsa kirjakeel loodi ladina tähestikus 1932. aastal, siis ilmus ka esimene aabits ja lugemik „Ezmäine vepsiden azbuk i lugendknig“. 1937. aastal aga viidi kirjakeel üle kirillitsale.

1991. aastal ilmus uues ladina tähestikus Nina Zaiceva ja Irma Mulloneni aabits „Abekirj“. 1993. aasta aprillist ilmub kord kuus vepsakeelne väljanne Kodima. Praegune vepsa tähestik on  Aa, Bb, Cc, Čč, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Rr, Ss, Šš, Zz, Ž ž, Tt, Uu, Vv, Üü, Ää, Öö.

Sel aastal korraldati vepsa kirjakeele päeva puhul Petroskoi (Petrozavodski) soome-ugri koolis vepsa keele nädal. Samuti oli võimalik kirjutada etteütlust vepsa keeles.

Vepsa keelt peab 2020. aasta rahvaloenduse järgi emakeeleks 1120 inimest ehk 24 % vepslastest. Vepsa keele valdajaid oli 2 173, võrreldes 2010. aastaga vähenes vepsa keele valdajate arv ligi 40 %.