Jäta menüü vahele
06.11.2024

Ülevenemaaline mari rahva 12. kongress oli mittemidagiütlev

mari kongress 2024

31. oktoobrist 2. novembrini toimus  Mari Vabariigi rahvuslikus draamateatris 12. Ülevenemaaline mari rahva kongress. Kohale saabusid mari rahva esindajad 19 Venemaa Föderatsiooni regioonist, kokku 430 delegaati. Kohale tulnutest suurim oli Baškortostani maride delegatsioon, kuhu kuulus 82 saadikut. Mari Vabariigist aga oli valitud 250 saadikut. Kõige vanem delegaat oli 81-aastane, kelleks osutus mari kartide (preestrite) juht Aleksander Tanõgin, noorim 19-aastane. Enim delegaate – 145 – olid hariduse valdkonnast, 130 delegaati kultuuri ja kunsti valdkonnast, 40 delegaati olid riigivõimu esindajad. Majandusinimesi oli delegaatide seas 18.

31. oktoober oli kohalesõitmise päev ja samal päeval kogunes eelmisel kongressil valitud nõukogu Mer Kangaš. 1. novembri hommikul avati Joškar-Olas pidulikult Mari park, kuhu püstitati arvukalt mari rahvakultuurist tuntud tegelaste puuskulptuure, samuti ehitati parki väike mari rahvuslikus stiilis vormistatud laulu- ja tantsuväljak. Päeva esimesel poolel toimus kongressi plenaaristung, mis traditsiooniliselt algas mari kartide (preestrite) palvusega. Järgnesid hümnid ja kõrgete ametiisikute tervitussõnavõtud.

Oma tervituskõnes ütles Mari Vabariigi riigipea Juri Zaitsev, et kongress on maride peamine ühiskondlik platvorm, mis arutab mari etnose küsimusi sotsiaal-, majandus-, poliitika- ja kultuuri vallas. Neil kongressidel võetakse vastu tähtsaid otsuseid, töötatakse välja dokumente ja projekte, mis aitavad tõsta rahvusteadvust, etniliselt ja vaimselt konsolideerida mari rahvast, rõhutas Zaitsev ja kinnitas, et Mari Vabariigi valitsus mõistab hästi oma osa mari keele, mari rahva kultuuri ja traditsioonide säilitamises ning arendamises. Samas avaldas ta lootust, et kongressi otsused aitavad kaasa “meie suure Venemaa” õitsengule. Edasi autasustas ta tublimaid marisid, näiteks mari nõukogu esimeest  ojoža Eduard Aleksandrovi, kes on ühtlasi Mari Vabariigi seadusandliku kogu saadik ja kultuuri-, turismi- ja spordikomitee esimees, II järgu ordeniga „Teenete eest mari rahva ees“.  Tema järel sai sõna tervituseks Mari Vabariigi seaduandliku kogu spiiker Mihhail Vasjutin, kes oli veendunud, et kongressil tegeletakse etnose elu erinevate valdkondade parandamisega, mis toetub praeguse seadusandlusele ja see aitaks ühtlasi kaasa rahvustevahelise sõpruse ja sidemete tugevdamisele teiste Venemaa Föderatsiooni regioonidega. Temagi autasustas tublimaid oma keele ja kultuuri eest seisvaid marisid Mari Vabariigi seadusandliku kogu autasudega, enam kui pooled autasud läksid väljaspoole Mari Vabariiki. Autasustatute seas oli enim haridustöötajaid.

Edasi järgnes töö sektsioonides. Kuna Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin oli kuulutanud tänavuse aasta Venemaal perekonna aastaks, olid kõik sektsioonid seotud perekonnaga: „Perekond ja religioon“, „Perekond ja kultuur“, „Perekond ja tervis“, „Perekond, teadus, digitaliseerimine“ , „Perekond ja haridus“. Õhtul etendus mari rahvusteatris „Kengeš jüd“ („Suveöö“).

Viimasel päeval valiti uus kongressi nõukogu Mer Kangaš ja nõukogu esimees onjoža.  Taas valiti selleks Eduard Aleksandrov, kes on ametis juba 2016. aastast. Tema poolt hääletas kohal viibinud 385 delegaadist koguni 346.  Onjožale asetas peapreester pähe maride traditsioonilise auväärse peakatte  terkupš, kinkis leiva ning soovis talle jõudu. Nõukokku valiti 16 liiget, kellest kolm on onjoža asetäitjad. Kongress kinnitas resolutsiooni ja kuulas ära sektsiooni juhtide kokkuvõtted. Lõpuks toimus pidulik mari laste- ja noorteansamblite lõppkontsert Mari akadeemilises balleti- ja ooperiteatris.

Kongress oli ülimalt etteplaneeritud, juhuslikke sõnavõtte polnud, arutelu ja diskussiooni samuti mitte. Kogu päevakord, samuti kongressil sõna saanud olid kongressi orgkomitee ja valitsuse poolt kinnitatud. Opositsiooni esindajad heitsid kuluaarides ette, et Mer Kangaš pole maride eest seisnud. Näiteks ei ole reageeritud mari rahva avalikele solvangutele, mida on nelja aasta jooksul teinud nii venelastest ajakirjanikud kui ettevõtjad. Ei ole mari rahva juhid ka sõna võtnud teemal, et Ukraina vastu peetavas sõjas langenud sõjameestele paigaldatavad mälestustahvlid on ainult vene keeles, mis on lausa seaduse rikkumine. Kostis ka arvamusi, et parem on raha kulutada sõjategevusele Ukraina vastu, kui selliste mõttetute, mitte midagi otsustavate kongresside korraldamisele. Kongressil kõneldust ja resolutsioonist sisalduvast pole üldsust veel teavitatud.

„Venemaa marid“ juht Larissa Jakovleva

Kongressi ajal toimus rahvuskultuuri autonoomia „Venemaa marid“ föderaalnõukogu istung, mis valis taas esimeheks Mari Vabariigi parlamendi liikme Larissa Jakovleva.  Autonoomia asutati 2014. aastal ja registreeriti 2015. aastal. Sinna kuuluvad Simferoopoli  linna, Kirovi, Leningradi, Nižni Novgorodi, Sverdlovski oblastite, Udmurdimaa, Tatarstani ja Baškortostani maride regionaalsed kultuuriautonoomiad.  Uuteks liikmeteks võeti vastu Dagestani ja Altai oblasti rahvuskultuuri autonoomiad.

Kongress peeti mari keeles, enamik ettekandeid sektsioonides  ka mari keeles. Aga kongressil kõlasid venekeelsed tervitused ja mõni mäemari võis rääkida vene keeles. Vene keeles arutati ka resolutsiooni projekti.