Konverents „Soome-ugri rahvad ja Kirde-Eesti“

AJAKAVA

14.00 – 14.10 Avasõnad

14.10. – 14.40  akadeemik Karl Pajusalu (Tartu Ülikool) „Kirde-Eesti keeleline kujunemine“

Kui otsida läänemeresoome keelte algkodu, siis neist mitme puhul võib selleks pidada Virumaad. Eriti just ajaloolise Virumaa idaosa on olnud juba muiste hõimu- ja keelerikas. Sealse põlisrahvana on tuntud vadjalased, kes on jätnud jälgi kirde- ja idaeesti murdesse. Kirde-Eestis on aga elanud ka isureid ja teisi läänemeresoome ning hiljem ka slaavi hõime, lõpuni pole veel selgitatud poluvertsikute keele juuri. Kes ikkagi olid tšuudid, kelle järgi sai Peipsi järv oma venekeelse nimetuse? Kirde-Eesti asustuse kujunemises on mitmeid lahtisi keeleküsimusi, millele püüan oma ettekandes vastata.

14.40 – 15.10 ajaloolane Vallo Reimaa  „Vadja jälg Ida-Virumaa arheoloogilistes muististes”.

Ettekanne käsitleb Kirde-Eesti ja Loode-Venemaa arheoloogilise leiuainese ühisjooni läbi aegade, mis viitavad teatud kultuuriühtsusele, mida saab tõlgendada kuulumisega ühisesse vadja kultuuriruumi, mis koos piiri tekkimisega Narva jõele hakkas aja jooksul vähehaaval nõrgenema. Ülevaade algab rooma rauaajast ja jõuab välja rootsi aja alguseni.

15.10 – 15.40  kultuuriantropoloog Madis Tuuder „ Ingerimaa isuri ja ingerisoome elanikkond perioodil 17.-21. saj“

Ettekandes tuleb juttu ingerisoomlaste ja isurite asustusest Ingerimaal, nende etnoste/etniliste rühmade kujunemisloost, saatusest ja sellest, mis on neist tänaseks saanud. Paralleelselt tuleb juttu ka poliitilistest protsessidest, mis on isuri ja ingerisoome asustust ja nende rahvakildude elukäiku mõjutanud. Mõistagi ei puudu ettekandes statistiline ülevaade isurite ja ingerisoomlaste arvu kasvamisest ja kahanemisest. Ettekanne on illustreeritud kaartide ja fotodega, nii varasemast kui käesolevast ajast.

15.40 – 15.55 kohvipaus, muusikaline vahepala

15.55 – 16.25 SA Iisaku Kihelkonna Muuseumi juhataja Mari Raap  „Poluvernikute kuvand ajakirjanduses ja pärimus“

Ettekandes tuleb juttu poluvernikutest: kes nad olid ja kust nad tulid. Kuidas neid on kirjeldatud ajakirjanduses ja mida räägivad üleskirjutused kogumispäevikutes. Millised on muuseumis asuvad poluvernikuid puudutavad materjalid ja milliseks kujuneb rajatav vadja tuba?

16.25 – 16.55 Kodavere Pärimuskeskuse juhatuse esimees Ergo-Hart Västrik  „Kuidas elavdada kodavere keelt ja piirkondlikku pärimuskultuuri? Kodavere Pärimuskeskuse kogemus“

Ettekanne käsitleb Peipsiääre vallas Palal asuva Kodavere Pärimuskeskuse ettevõtmisi alates 2019. aastast. Arutletakse selle üle, kas ja kuidas on keskuse tegevus Kodavere kandi etnilis-kultuurilisi eripärasid väärindanud ning esile tõstnud. Lähemalt keskendutakse Kodavere kiäle, kuali, lastelaagrite ja esimese kodaverekeelse laulupeo korraldamise kogemusele. 

                                          Lõppsõnad ja koosviibimine

Konvrents on TASUTA, kuid palume kohvipausi ja vastuvõtu korraldamiseks registreerida SIIN!

Korraldaja Fenno-Ugria Asutus koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega

Toetajad: Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuurkapital ja EV Kultuuriministeerium