Vidla külas toimus traditsiooniline vepslaste püha “Elon pu”
Leningradi oblastis Podporožje rajooni Vidla (Vinnitsõ) külla püstitatud sümboolse puu all toimus 8. juunil piirkondlik vepslaste püha “Elon pu” 2024. Sel aastal oli see pühendatud rahvaste sõprusele ja kandis motot “Üks’meline kanz” (“Sõbralik rahvapere”). Peoks püstitatakse püha sümbol Elon pu ja selle ümber toimuvad kõik peopäeva kultuuriüritused, kus seekord osales üle 100 loomingulise folkloorirühma -vepslased, isurid, vadjalased, karjalased, komid, udmurdid, marid, ingerisoomlased ja venelased.
Peo aukülalisteks olid Karjala Vabariigi teeneline kollektiiv Vepsa rahvuskoor ja vepsa laste folklooriansambel Vesläžed, samuti Karjalast. Ansamblite võõrustajaks ja pidustuste peamiseks korraldajaks oli kohalik vepslaste ansambel Armas. Veel esinesid peol Kingissepa rajooni isurite rahvatantsurühm Soikkolaiset, samuti Leningradi oblasti vepsa ansambel Sudaruškad, kelle loomingut kutsutakse vepsa piirkonna pärliks. Peterburist saabusid aga udmurdi ansambel Nevski Italmas, komi kogukonna ansambel Komi Laul, lisaks Leningradi oblasti ingerisoomlaste vokaal- ja tantsuansambel Taivas.
Eriti meeleolukaks kujunesid traditsiooniliste vepsa lauluesituste elementideks olevad vepsa mängud koos vepsa mõistatuste, omamoodi suudlemisrituaalide ja veiderdamisega, mis kaasasid kuulajaid. Võitjad said kingituseks kasetohust meened ja kaitsvad amuletid – vepsa pallid.
Peost osavõtjaid rõõmustasid erinevates tehnikates lapitöö ja kootud kangad. Sel aastal toimus konkurss-näitus loosungi “Suomalaiž-ugrilaine henˈg” (“Soome-ugri hing”) all. Konkursile esitati üle 40 töö: nende hulgas oli nii professionaalseid kunstnikke kui amatööre. Vepsa folkloorikeskus korraldas aga istjatsed, kus külalisi kostitati rahvuslike küpsetistega, viidi läbi vepsa traditsioonilise käsitöö meistrikursusi – savist suveniiride valmistamine, kangaste värvimine. Eriti õnnelikud said aga kala püüda Ojati jõest.
Esimene “Elon pu” (vene keeles “Drevo žizni”) pidu toimus 14. juunil 1987. Leningradi oblasti kultuuriosakond korraldas selle pärast vepsa aktivistide korduvaid pöördumisi valitsuse poole. Pärast 1930. aastate lõpul vepslasi tabanud repressioone: rahvusliku territoriaalautonoomia kaotamine, vepsakeelse kooli ja kirjasõna likvideerimine — lülitati vepslased ja nende keel Leningradi ja Vologda oblasti avalikust elust peaaegu täiesti välja. Esimene “Elon pu” 1987 kujunes oluliseks peatükiks vepslaste rahvuslikus taassünnis. Oblastivõimude korraldatud vepsa pidu ning sellel poole sajandi pikkuse vaheaja järel taas avalikult kõlanud vepsa keel tähendasid vepslaste kui rahvuse ametlikku taastunnustamist. Pärast pidu toimus aga toimus konverents, mis võttis vastu resolutsiooni, kus tehti ettepanek rahvuslike organisatsioonide moodustamiseks ja vepsa kirjakeele taastamiseks — võib öelda, et see pani aluse Vepsa kultuuriühingu moodustamisele. Oktoobris 1988. aastal toimus Petrozavodskis valdkondade vaheline konverents “Vepslased: majanduse ja kultuuri arenemise probleemid perestroika tingimustes.” Nõupidamisel otsustati asutada Karjala kultuurifondi juures Vepsa kultuuriselts.
1926. aasta rahvaloendusel elas Leningradi oblastis 24 186 vepslast, 1989. aastal 4 273 ja 2010. aastal 1 380 ja 2021. aastal 951. Kokku elas 2021. aastal vepslasi Venemaa Föderatsioonis 4 534, neist 24% pidas vepsa keelt emakeeleks.
