Jäta menüü vahele
01.07.2024

Narva on soome-ugri kultuuripealinn 2025

Teine tsirk. Foto: Finno-Ugric Capitals Of Culture /FB

Kuhmos, 2023. aasta soome-ugri kultuuripealinnas 29.06.2024 toimunud soome-ugri kultuuripealinnade 10. juubeli seminaril “Suomalais-ugrilaset kulttuuripääkaupunkit 10 vuotta: katse tulevaisuuteen” valiti järgmiseks soome-ugri kultuuripealinnaks 2025 Narva.

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes osales Kuhmos asuvas ainulaadses Kalevala Juminkeko keskuses toimunud üritusel, mille peakorraldajateks olid Sukukansojen ystävät ry ja URALIC keskus, ning jagab muljeid.

Nagu juubelile kohale, tehti kokkuvõtteid soome-ugri rahvaste koostöö ajaloost, kogemustest eelmiste soome-ugri kultuuripealinnade tööst ja vaadeldi tulevikku.  Soome-ugri rahvaste koostöö ajaloost rääkis pikemalt Andres Heinapuu, kes on olnud aastakümneid soome-ugri rahvaste koostöö korraldaja.  Ta rääkis pikemalt 1989. aastal toimunud esimesest soome-ugri kirjanike kogunemisest Joškar-Olas, soome-ugri rahvaste noorte assotsiatsiooni asutamisest 1990. aastal sealsamas ja esimesest soome-ugri rahvaste maailmakongressidest 1992. aastal Sõktõvkaris. Mõnevõrra vaagis ta ka soome-ugri rahvaste koostöö tulevikku, eelkõige oli ta pessimistlik soome-ugri rahvaste maailmakongresside traditsiooni jätkumise suhtes, samas leidis, et kindlasti tehakse edasi teadustööd ja järgmine fennougristide kongress toimubki 2025. aastal Tartus.

Peale ettekannet toimusid paneeldiskussioonid, millest esimene oli pühendatud soome-ugri rahvaste kultuuripealinnade ajaloole ja senisele tähendusele. Leiti, et kultuuripealinna märk on olnud küllaltki tugev ja aidanud kaasa mitte ainult pealinna, milleks võib olla väike küla, vaid kogu piirkonna tuntuks saamisele. Kultuuripealinn on aidanud arendada soome-ugri rahvaste vahelisi sidemeid ja toonud kohapeale märkimisväärseid investeeringuid. Näiteks Marimaal ja Udmurdimaal valmisid pealinna viivad kvaliteetsed asfaltkattega maanteed.  Tulevikku vaagivas sektsioonis aga leiti, et kultuuripealinn peaks haarama ka teisi piirkondi, näiteks miks mitte Rumeenia ungarlasi või soome-ugri rahvaid USA-s või Kanadas. Leiti, et kindlasti peab püüdma kaasata saame, mis ikka pole õnnestunud. Veel arvati, et peab püüdlema selle poole, et soome-ugri rahvad saaksid maailmas tuntuks ja et selles valdkonnas tuleb palju tööd teha, näiteks rohkem kasutada sotsiaalmeedia võimalusi. Kõiki osavõtjaid rõõmustas tänavu Silver Silla poolt Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis kaitstud lõputöö „Kvaliteetmärgise mõju sihtkohale soome-ugri kultuuripealinna tiitli näitel“, mida lubati usinalt uurima hakata.

Paneeldiskussioonid olid igati õnnestunud, suureks vaidluseks küll ei läinud, kuid esitatud küsimused said ammendavad vastused. Pärast ettekannet ja paneeldiskusiooni asuti välja selgitama uut soome-ugri rahvaste kultuuripealinna. Seda puhku oli pealinnakandidaate kaks – Narva ja Nižyn, mis asub Ukrainas. Mõlemad linnad esitasid põhjaliku ülevaate, millest selgus, et Narvas oleks ürituste peamiseks läbiviijaks Narva Ingeri Maja, koos erinevate Narva organisatsioonidega. Nižynis aga korraldaks kultuuripealinna tegevust Nižyni ülikool, mis on üle 200 aasta vana ja kus on hiljuti avatud soome-ugri keskus. Võrreldes kahe linna tutvustusi ja esitatud dokumente, tuli neljaliikmeline žürii otsusele, et uueks kultuuripealinnaks saab Narva. 

Elagu Narva – soome-ugri rahvaste kultuuripealinn 2025!