Handid vaikisid 40 aastat tuumakatsetuste toimumisest
Aastatel 1978–1985 Handi-Mansi autonoomses ringkonnas toimunud tuumakatsetuste tunnistamine äratas rahva mälu. Jugralased olid vaikinud 40 aastat, kuid nüüd hakkasid nad rääkima. Tuleb välja, et plahvatuse vahetuid pealtnägijaid on väga palju.
Enne aga oli kohalikke elanikke kõvasti hirmutatud. Üks handi rahvusest pealtnägija, kes ei soovinud oma nime avaldada, rääkis kuidas pärast plahvatust varisesid jõe kaldad ja hauad koos nenega jõkke. Pärast tehti kalmistu buldooseriga maatasa. Praegugi külastavad piirkonda aeg-ajalt inimesed, kes ostavad kala ja marju, mõõdavad siis dosimeetritega ja küsivad, mis tuumakatestuste paigas praegu toimub. Kohalikud elanikud kirjutavad sotsiaalvõrgustikes, et Sartõnja jõgi ei külmu ka kõige külmemate talvede ajal, samas pole plahvatuskohale lähedases Sartõnja külas elavad mansid kunagi kaevelnud radioaktiivsusega seotud ebameeldivuste üle, ütleb läheduses paikneva Saranpauli külvanem Pavel Artejev.
Esialgu uurivad võimud ainult ühe tuumakatsetuse andmeid
Üks peamiseid Jugra müüte on seotud tuumaplahvatustega, Handi-Mansi autonoomse ringkonna elanikud on kindlad, et piirkonna elanike kõrge onkoloogiliste haiguste tase on seotud tuumaplahvatustest tingitud radiatsiooniga. Inimesed viitavad statistikale, et viimase 10 aasta jooksul on haigestunute arv suurenenud 65%. Meedikud aga ütlevad, et nad on hakanud tunduvalt paremini diagnoosima ja ennetama vähki haigestumist.
Ringkonna võimud ütlevad, et tuumaplahvatuste kohad ei ole ohtlikud, siiski alles 2000. aastal leiti Oktoobri rajoonis, Paljanova lähistel tohutu süvik, mille katmine läks maksma kümneid miljoneid rublasid ja kestis kaks aastat. Veel on teada kahest vähemalt samast suurest süvikust. Praegu on antud korraldus teha piirkonnas regulaarseid uuringuid, et saada ülevaade looduskeskkonna olukorrast plahvatuskohtade lähedal ning informeerida võimalikust ohust kohalikku elanikkonda.
Selle artikli kirjutamise ajal sai selgeks, et handi-Mansi AR polnud mitte ainult tuumaplahvatuste polügoon, aga ka radioaktiivsete jäätmete matmise koht. Sellest rääkis koduloolane Vladimir Domratšev. Tema sõnul aga on enamik pealtnägijaid surnud.
„Mulle on pealtnägijad rääkinud, et soodesse uputati radioaktiivsete jäätmetega konteinerid nii lennukitelt kui ka helikopteritelt. Mu isa nägi, samuti teised geoloogid. Neid on lihtsalt nüüd võimatu leida. Mis aga puudutab tuumakatsetusi, siis NSVLis oli kõik, ka naftatöötlusega seonduv, salastatud, isegi esimesed 1930. aastate ekspeditsioonid“, rääkis koduloolane. Domratšev märkis, et sellega võisid olla seotud piirkonnas paiknenud arvukad sõjaväeosad, mundris inimesi võis kohata metsades. Mis aga selle taga oli, ei õnnestunud välja selgitada. Ringkonna kodaniku kaitse ameti juht Jaroslav Tšubarov aga märkis, et ta ei tea tuumajääkidega konteineritest midagi.
Allikas: Ханты молчали почти 40 лет: во что превратили ядерные испытания Югру (18.12.2017)
