Karjala valimiskomisjon keeldus karjala ja vepsa keele kasutamisest
Venemaa Föderatsiooni 19. märtsil toimuvate presidendivalimiste künnisel kirjutas initsiatiivgrupp „Karjala keelele ametlik staatus“ kohalikule valimiskomisjonile avaliku kirja, milles tehti ettepanek vormistada valimisbülletäänid karjala ja vepsa keeles.
Nüüdseks on tulnud valimiskomisjoni vastus, milles keeldutakse valimisbülletääne trükkimast põlisrahvaste keeltes, sest seadusandluses pole võrreldes viimase korraga toimunud vastavaid muudatusi.
Nimelt on initsiatiivgrupp pöördunud valimiskomisjoni poole varemgi sarnase ettepanekuga, millele on siis vastatud, et kõik karjalased oskavad vene keelt, miks veel on valimisbülletääne vaja karjala keeles. Samuti on viidatud, et Karjalas pole territooriumite nimekirja, kus karjalased ja vepslased kompaktselt elavad. Initsiatiivgrupp ise on aga korduvalt viidanud, et vastav nimekiri on Karjala rahvuspoliitika ministeeriumis olemas. Nüüd aga enam neile asjaoludele ei viidata.
Initsiatiivgrupp viitab oma postituses, et põlisrahvastel on õigus oma emakeele kasutamisele vaatamata sellele, et karjalased oskavad vene keelt. Föderaaltasandi valimisseadusandluse nõuded lubavad hääletussedelitel kasutada Venemaa Föderatsiooni rahvaste emakeeli. Karjala valimisseadus on selles küsimuses aga vastuolus föderaalseadusandlusega. Vastuolude korral peaks ülemuslik olema föderaalseadusandlus, leiavad initsiatiivgrupi liikmed. Kuna karjala valimiskomisjonilt pole prokuratuur ega ka näiteks ametlikult registreeritud karjalaste rahvuslikud organisatsioonid seaduste täitmist nõudnud, siis ongi valimiskomisjon keeleaktivistide ettepanekule seni eitavalt vastanud.
Karjala vabariik on ainuke rahvusvabariik Venemaa Föderatsioonis, mille nimirahva keelel pole ei ametlikku ega riigikeele staatust. Enim levinud vastuväitena on kõlanud, et karjala keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Venemaa Föderatsiooni seadused aga nõuavad, et riigikeeled peavad olema kirjutatud kirillitsas.
