Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni esimees kohtus Komi vabariigi juhtkonnaga
Pjotr Tultajev, soome-ugri assotsiatsiooni esimees ja Venemaa Föderatsiooni nõukogu senaator, kohtus 2. veebruaril vabariigi juhi Vladimir Uiba kui ka vabariigi riiginõukogu esimehe (spiikri) Sergei Usatšoviga.
Kui kohtumist Uibaga on assotsiatsiooni kodulehel kirjeldatud üldiselt: arutati komi keele õpetamise ja õpikute väljaandmise küsimusi, kohalike võimuorganite koostööd komi regioonidevahelise ühiskondliku liikumisega Komi Voitõr, siis kohtumisest spiikriga on küllaltki detailne ülevaade.
Küsimuste ring, mida kohtumisel Usatšoviga arutati, oli sarnane, mis kohtumisel Vladimir Uibaga. Siiski on infoagentuur Komiinform avaldanud kohtumise osalise kokkuvõtte.
Selle järgi märkis Tultajev, et Komi vabariigi võimuorganite poolt pööratakse komi keelele rohkem tähelepanu ja et vabariigis on loodud tingimused komi keele õppeks. Võib-olla küll mõnikord jäävat see arusaamatuks vabariigi elanikkonnale, sest nad leiavad, et komi keele õpe on kohustus. “Aga uskuge, on regioone, kus olukord täiesti erinev,” märkis Tultajev. Põlisrahvaste nõudmised lihtsalt täidetakse, leidis ta, selle ilmekaks näiteks on tema hinnangul võimuorganite ja Komi Voitõriga sõlmitud vastastikuse mõistmise leping. Kongresside otsuseid mitte lihtsalt ei kaaluta, vaid need viiakse ellu, nendest annavad aru vastavad ministeeriumid ja kõik huvitatud osakonnad, lisaks kontrollib kogu tööd piirkonna juht, kinnitas ta. “Suhtuda võib paljudesse küsimustesse erinevalt ja arvamused võivad erineda, kuid tagasiside on alati oluline. Siin näen mõistmist ja head suhtumist rahvuskeelde ja -kultuuri,” märkis senaator.
Sergei Usatšov kinnitas, et Komi Voitõr on kõrge staatusega ja ainus ühiskondlik liikumine piirkonnas, millel on seadusandliku initsiatiivi õigus. Komi vabariik on ainuke Venemaa Föderatsiooni kuuluv vabariik, kus rahvusliikumise esindusorganisatsioonil on seadusandliku initsiatiivi õigus. Spiikri sõnul on tehtud kõik täidesaatva ja seadusandliku võimu pingutused komi keele toetuseks – see on võimude, põlisrahva ja avalikkuse koostöö tulemus.
Sergei Usatšov mainis, et üsna hiljuti arutati keeleküsimust Komi riiginõukogu juhatuses. Mitmed kõnelejad märkisid siis, et oli aeg, mil rahvuskeel oli kaotamas oma aktuaalsust; selle õppimine ei olnud peredes teretulnud; mõned vanemad arvasid, et lapsel on elus edu saavutamiseks parem inglise keelt osata. Nüüd on olukord muutumas, väitis ta, huvi rahvuskeele vastu on taastumas, seda kasutatakse aina enam perekondades ja komi keel on muutunud prestiižsseks. “See ongi tähtis, sest see on meie ajalugu, meie juured. Säilitades keelt, säilitame me oma vaimseid ja moraalseid väärtusi, mitte nagu läänes, kus kõigil on hinnalipik küljes. Tähtis on, et rahvusküsimus oleks alati kindlalt kaitstud ning seda ei kasutataks kellegi isiklike huvide või poliitiliste probleemide lahendamiseks, rõhutas Usatšov.
Sergei Usatšov ja Pjotr Tultajev külastasid ka vabariigi parlamendi istungitesaali. Senaatorile näidati komi keelest vene keelde sünkroontõlke süsteemi toimimist ja tutvustati komi parlamentarismi ajalugu.
Siiski pole komi keele olukord Fenno-Ugria hinnangul kiita. Viimase rahvaloenduse andmed, sotsioloogilised küsitlused ja komi keelt õppivate õpilaste arv ei näita kuidagi komi keele prestiiži kasvu. Vabariigis toimub kiire komi keelt valdava elanikkonna vähenemine, ka end komideks pidavate inimeste arv on tunduvalt vähenenud. 2021. aastal läbi viidud rahvaloenduse järgi pidas end sürjakomiks 143 516 inimest, vähenemine võrreldes 2010. aastaga 37%.