Fenno-Ugria Paide arvamusfestivalil 11.augustil 2023: “Venemaa agressioon Ukrainas ja soome-ugri rahvad”

Putini režiim on Ukraina-vastases agressioonis mobiliseerinud peamiselt Venemaa maapiirkondadest. Sealsed kahanevad ja venestuvad vähemusrahvuste kogukonnad on kohati võtnud ametlikult Putinit toetava seisukoha. Kas soome-ugrilastena oleme ka meie, eestlased, Venemaa hõimurahvaste käitumise eest kaasvastutavad? Kas hõimukoostöö haritlaste ringkondades viimase 50 aasta jooksul on liiva jooksnud?

Mobilisatsioon on toimunud maapiirkondadest ega puuduta vaid soomeugrilasi, sest majandusliku olukorra ja haridusliku tausta tõttu on see enamasti lihtsam ja külainimesed ei ole sageli ka kursis oma õigustega vaidlustada armeekutset. See on mõjutanud niigi kahanevaid ja identiteedikriisis ning venestuvaid vähemusrahvuste kogukondi, ka soome-ugrilasi puht-füüsiliselt. Paljud vähemusrahvaste kogukonnad on lisaks võtnud ametlikult Putinit toetava seisukoha sõjas ning paistab, et ei ole ka huvitatud suuremast rahvuslikust autonoomiast Vene Föderatsioonis. Venemaa väikesearvuliste soome-ugri kogukondade kaksikidentiteedi – oma rahvusliku ja vene identiteedi teemal arutles arvamusfestivali paneeli üks sõnavõtjaid, Tartu Ülikooli õppejõud, fennougristika üks peamisi arendajad Eestis ja Fenno-Ugria juhatuse liige Tõnu Seilenthal.

Seega on meie soome-ugri hõimurahvad lojaalsete venemaalastena justkui kaasvastutavad Kremli poliitika eest. Venemaa väikerahvaste (sealhulgas soome-ugrilaste) rahvuslikust identiteedist rääkis teine meie arvamusfestivali paneeli osaleja, Tartu Ülikooli etnoloog Aimar Ventsel. Olukorda Komimaal kommenteeris Fenno-Ugria projektijuht ja Tartu Ülikooli doktorant, komi päritolu Anna Kuznetsova.

Kuidas muutunud poliitiline olukord mõjutab soome-ugri koostööd ja hõimuliikumist, kas soome-ugrilastena oleme ka meie, eestlased, oma Venemaa hõimurahvaste käitumise eest kaasvastutavad — võiks provotseerida — ja et tihe hõimukoostöö haritlaste ringkondades viimasel 40-50 aasta jooksul on liiva jooksnud: nende rahvuslik eneseteadvus ei ole ärganud piisavalt. Olukord on muidugi ambivalentsem, arvestades Venemaa rezhiimi vägivaldsust ja sanktsioone, mis kaasnevad praeguses olukorras ebalojaalsuse mistahes ilmingutega. Nõukogude korra ajal elanud vanemad inimesed teavad, mida see tähendab, aga me peame seda ikkagi uuesti ja uuesti seletama. Tundlik on olukord ka Eestis, kus elavad peamiselt Vene kodakondsusega soome-ugri kogukonnad (marid, udmurdid, ersad jt). Ennekõike venekeelse inforuumi mõjul ja mitte alati piisava meediapädevuse tõttu on Eestis elavad Venemaa päritolu ja Vene kodakondsusega inimestest koosnevad soome-ugri rahvaste kogukonnad kahjuks vahel Putini režiimi ideoloogiliste manipulatsioonide mõjuväljas. Suhtlemine Venemaal asuvate sugulaste ja tuttavatega suurendab segadust veelgi ning põhjustab konflikte. See kõik on ka suur psühholoogiline koorem, kui maailmavaatelised lõhed jooksevad perekondade sees. Mitmed lähedased suhted on ka katkenud.

Fenno-Ugria Asutusel on selles olukorras võimalus ja kohustus sekkuda avalikku debatti, tõstatades ka valusaid küsimusi ning jagades informatsiooni Venemaal toimuva kohta soome-ugri rahvaste vaatepunktist. Eestis on 8 soome-ugri kultuuriseltsi: mari ja udmurdi seltsid Tallinnas ja Tartus, Eesti Mordva Selts, ersa kultuuriselts Sjatko, komi kultuuriselts, MTÜ Hõimulõimed. Neist enamik on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse liikmed, lisaks on mitmed seltsid koondunud Eesti rahvusvähemuste katusorganisatsiooni Eestimaa Rahvaste Ühenduse (ERÜ) alla. Fenno-Ugria Asutus, kelle missiooniks on seista soome-ugri rahvaste, kultuuride ja keelte püsimise ning arenemise eest, teeb järjepidevalt koostööd kohalike soome-ugri seltsidega, ta on kursis nende ettevõtmistega ning huvitatud nende elujõulisusest. Seltside liidrid on valdavalt Eestis HTM hõimurahvaste programmi toel hariduse saanud avarapilgulised noored keskealised, kuid liikmeskonna seas on palju ka venekeelses maniuleeritud suhtlusruumis elavaid inimesi.

Fenno-Ugria Asutus võttis märtsis 2022 vastu deklaratsiooni, milles mõistis hukka sõjategevuse ja katkestas koostöö sõda pooldavate organisatsioonidega.

Suhtlus toimub ainult isiklikul tasandil ja paljud suhted on poliitilistel põhjustel ka katkenud. Hõimurahvaste programm ei rahasta praegu Venemaal toimuvaid või otseselt Venemaaga seotud hõimurahvaste projekte, see on samuti suur muutus. Vene kodakondsusega soome-ugri üliõpilased Tallinna ja Tartu Ülikoolis saavad praegu oma õpinguid jätkata, aga uusi vastu ei võeta.

Et hõimuliikumist Venemaa suunal mitte maha kanda, on Fenno-Ugria muidugi valmis suhete taastamiseks, kui olukord muutub — see saab võimalikuks pärast sõja lõppu. Uues geopoliitilises olukorras, kus suhted Venemaaga on katkenud, on Fenno-Ugria Asutus keskendunud koostööle kohalike Venemaaga seotud soome-ugri kogukondadega, et läbi nende — ideaalis — mõjutada ka Venemaal elavaid hõimurahvaid. Poliitikahariduse vallas on Fenno-Ugrial teoksil Avatud Eesti Fondi/Aktiivsete Kodanike Fondi rahastatud projekt “Demokraatia kool Eesti soome-ugri kogukondadele uue geopoliitilise olukorra mõistmiseks ja selles toimetulekuks”. Aset on leidnud seminarid Venemaa mõtestamiseks (poliitikaanalüütik Kadri Liik, luureekspert Ivo Juurvee), psühholoogia teemad kriisist, traumast ja sellega toimetulekust, tulemas on suvekool häbi ja süü teemal (kliiniline psüholoog Inga Ignatieva, folklorist Madis Arukask), samuti küberhügieeni ja küberturvalisuse koolitused (Propastopi esindaja, MKM). Meie arvamusfestivali arutelu haakus ka selle projekti eesmärkidega.