Täna on rahvusvaheline emakeele päev

UNESCO juba 24.rahvusvaheline emakeelepäev keskendub seekord teemale “Mitmekeelne haridus nõuab hariduse ümberkujundamist”.

Rahvusvahelise emakeele päeva tähistamise idee on Bangladeshi algatus, mis käidi välja 1999. aasta UNESCO peakonverentsil.

UNESCO peab kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ühiskondade jätkusuutlikkuse aluseks. Säilitades kultuuride ja keelte erinevusi, soodustatakse sallivust ja austust teiste vastu.

Mitmekeelsed ja mitmekultuurilised ühiskonnad eksisteerivad nende keelte kaudu, kuid keeleline mitmekesisus on üha enam ohustatud, üha rohkem keeli kaob.

40 protsendil elanikkonnast maailmas puudub juurdepääs haridusele keeles, mida nad emakeelena räägivad või millest nad aru saavad. Samas, on tehtud edusamme mitmekeelse hariduse vallas, riikides mõistetakse üha enam selle tähtsust, eriti varases koolieas, ja panustatakse rohkem mitmekeelse hariduse arendamisse avalikus elus.

Soome-ugri keelte staatusest ja väljavaadetest kirjutas Venemaa 2020. aasta rahvaloendusele tuginedes Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes (Sirp, 10.02.2023). Kui veel kakskümmend aastat tagasi valdas soome-ugri keeli üle 2 miljoni inimese, siis nüüd alla 1 miljoni. Vene Föderatsiooni poliitika, väiksemaid keeli eirava tehnoloogia ja massiteabevahendite areng on väga lühikese aja jooksul viinud enam kui miljon soome-ugri keelte valdajat. Eriti kiirelt on vähenenud mordva keelte ja karjala keele valdajaskond, pisut paremini läheb mari keele kõnelejatel ja komidel. Enam kui 6 miljonit teistest rahvustest inimest Venemaal peab oma rahvuskeele asemel emakeeleks vene keelt.