Sölkupid

Nimetused

Enesenimetused on sölkup, šölkup, šöšqum, čumõl qup, süssü qum, mis tähendab “taiga- v metsainimene”. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjaki-samojeedideks. Sölkupid on muistse laialt levinud lõunasamojeedide viimane hõim.

Asuala

Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal, ulatudes Tomski oblasti, Krasnojarski krai ja Tjumeni oblasti Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna piiresse. Nimirahvuse moodustavad nad Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna Krasnoselkupi rajoonis, kuid ka seal on nende osakaal rahvastikust vaid 24 %.

Arvukus

2020/21. aasta rahvaloenduse andmetel on 3458 sölkuppi ehk 5,2% vähem kui eelmisel rahvaloendusel. 2010. aasta rahvaloendusel loendati 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli sölkuppe 4249.

Sölkupi keelt oskab 2020/21. aasta rahvaloenduse kohaselt 975 inimest. See on 4,7% vähem võrreldes eelmise rahvaloendusega. 2010. aastal oli sölkupi keele oskajaid 1023 inimest.

2020/21. rahvaloenduse järgi peab sölkupi keelt rahvuskeeleks 1552 inimest ehk 45,6% sölkuppidest. 1989. aasta vastav arv oli 1701 inimest ja selle osakaal 47,7%.

Keel

Misjonärid kasutasid sölkupi keele kirjapanekuks ladina kirja (1879) ja ka 1931 loodud kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev, kuid muudeti 1930. aastate lõpus venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Kirjakeel põhineb põhjasölkupi ehk Tazi murdel, mida räägib umbes 90% sölkupi keele oskajatest. Teised murded (kesksölkupi, lõunasölkupi ja Keti murre) on hääbumas või juba hääbunud.

Ajalugu

13. sajandil sattusid sölkupid turgi hõimude mõju- ja maksualusteks. 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula (ostrog) tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri.

Tänapäev

Sölkupid on traditsiooniliselt elatunud peamiselt küttimisest, kalastamisest ja karusnaha müügist. Taolise elukorralduse häving on sölkuppidele kaasa toonud suured kohanemisraskused uute elutingimuste ja -nõudmistega. Kohanematusega on omakorda kaasnenud tööpuudus ning massiline alkoholism. Internaatkoolides üles kasvanud noored on võõrutatud traditsioonilisest keskkonnast ja tegevusest, nende kiiret assimileerumist tõkestavad veel peamiselt antropoloogilised tegurid.