Hantõ-Mansiiskis avaldati raamat ungari legendaarsest etnoloogist 

Hantõ-Mansiiskis toimus ungari teadlasele ning obi-ugri keelte ja kultuuride uurijale Éva Schmidtile pühendatud raamatu Путешествие в потусторонний мир по следам Евы Шмидт (Teekond teispoolsusesse Éva Schmidti jälgedes) esitlus. Algselt ungarikeelsena avaldatud raamat ilmus 2014. aastal Budapestis ning kannab pealkirja Utazás a túlsó világba Schmidt Éva nyomán.  

Raamatu aluseks on dokumentaalfilmide stsenaariumid, mis põhinevad Éva Schmidti ja tema sõprade ning kaaslastega tehtud intervjuudel. Salvestused on tehtud ajavahemikus 1993–2001, mil Eva töötas Handi-Mansimaal.

Éva Schmidt (1948-2002) õppis fennougristikat ja etnoloogiat Budapesti ja Leningradi ülikoolis.  Leningradis õppides külastas ta ka Herzeni nimelises pedagoogikaülikooli põhjarahvaste instituudis handi ja mansi keele tunde. 1970. aastal käis ta esmakordselt Siberis. Alates 1983. aastast töötas ta Ungari teaduste akadeemia etnograafiainstituudi teadurina ning 1989 kaitses Moskvas kandidaaditöö obiugri karukultuse teemal. Nõukogude korra lagunemise järel elaski peamiselt Handimaal.

Éva Schmidt polnud ainult uurija ja andekas teadlane. Ta oli ka Belojarskis asuva põhjahantide esimese teadusliku arhiivi rajaja, kes pühendas kogu oma elu armastatud tööle – obi-ugri rahvaste keelte ja folkloori uurimisele ja säilitamisele. Ta oli tõeline väliuurija, kes kõrgele seatud eesmärgi nimel talus meeleldi Siberi ekspeditsioonielu raskusi. Tema töötahtest kõneldes on öeldud, et ta suutis üksi ära teha kogu uurimisinistuudi töö.

Tema teaduspärandisse kuulub sadu heli- ja videosalvestusi handi- ja mansikeelsest folklooriainesest 90 publikatsiooni, kuid palju on ka avaldamata materjale. Handi-mansi haritlaste sõnul jagub nende materjalide dešifreerimisel tööd terveks sajandiks. 

Raamatule arvustuse kirjutanud etnograafi Ágnes Kerezsi sõnul on tegemist teosega, mida ei saa lugeda magamamineku eel. “Sellele teosele tuleb teadlikult läheneda, sest selles raamatus ei räägita Éva Schmidtist mitte kui obi-ugri rahvaste kultuuri uurijast ja silmapaistvast teadlasest, nagu paljud meist teda tunnevad, vaid see avab Éva salajast siseilma, tema vaimseid võitlusi ja tema isiksuse varjatud külgi,” selgitas Kerezs.

Teose autor, filmirežissöör ja Éva lähedane sõber György Halmy oli üks väheseid, kellega Éva jagas mälestusi oma lapsepõlvest ja oma kummalistest unenägudest. “Ta rääkis ka oma suhetest budismiga ja sellest, kui võõras oli talle kogu euroopalik eluviis. Éva unistas elamisest hantide keskel ning tegi selle saavutamiseks kõik võimaliku. Ta nägi hantide erilist rolli inimkonna ajaloos ja pidas oma missiooniks neid selles aidata,” meenuta Halmy.

1993. aastal toimunud soome-ugri festivali ajal Hantõ-Mansiiskit külastanud Halmy tunnistas ka, et põlisrahvaste elu ja nende traditsioonid on talle mõju avaldanud. Ta tänas südamest kõiki raamatu kirjastamisega seotud inimesi ning oli liigutatud esitlusel saadud tagasiside eest.

Handi kirjanik ja ringkonnaduuma saadik Jeremei Aipin võrdles esitlusel peetud kõnes Éva Schmidti Prantsusmaa sümboliks saanud Jeanne d’Arci isiksusega. “Oma suurepärase töö ja oma erakordse loomuga jättis ta sügava jälje paljude hantide ja manside kultuurikandjate südamesse,” lausus Aipin.

Veebi vahendusel toimunud esitlusel viibisid raamatu autor György Halmy, etnograaf Ágnes Kerezsi, tõlkijad Tatyana Meny ja András Soproni ning veel mitmed Éva sõbrad ja kolleegid. Vene poolt esindasid handi rahvusliku intelligentsi esindajad, sealhulgas handi kirjanik ja ringkonnaduuma saadik Jeremei Aipin, kes toetas ettevõtmist ka rahaliselt. Esitluse korraldas Hantõ-Mansiiski linna keskraamatukogu koduloo osakond.