Marju Raju: inimesele eluvajalikku muust loodusest nii lihtsalt lahutada
Marju Raju kirjutas Sirbis Veljo Tormise muusikaga soome-ugri müsteeriumist „Lindude äratamine“ – lavastus, mida etendati Veljo Tormise sünnikodus Kõrveaial Kuusalu vallas.
Esietendus toimus Veljo Tormise 90. sünniaastapäeval 7. augustil päevatõusul kell viis. Lavastajad olid Anne Türnpu ja Eva Koldits, laval oli ka segakoor Vox Populi koos dirigent Janne Fridoliniga. Etenduse kunstnik oli Kairi Mändla, helikunstnik Lauri Kaldoja, valguskunstnik Airi Eras, hääleseadja Andreas Väljamäe.
Kell 3.45 on pime, ikka nii pime, et maanteel tuleb autol kaugtuled sisse lülitada. Paar kuud tagasi kirjutasin, kuidas igatsen päris kontserte, aga ma ei arvanud, et olen isegi sellisel kellaajal valmis muusika juurde sõitma. Justkui ninanips juba tekkinud harjumusele vaid ühe nupuvajutusega kohal olla. Aga oi kui palju oli see ettevõtmine väärt! Veel kolm päeva hiljemgi olen „Lindude äratamisel“ kogetu lummuses.
Kõrveaial on publiku jaoks üles seatud kolm platvormi, mis tõstavad pealtvaatajad kui linnud umbes keskmise puuvõra kõrgusele. Kell on viis ja looduse etendus on juba ammu alanud: udulaamad laotavad end maaliliselt raiesmikule, tume mets ja taevas vahetavad värvi iga minutiga. See looduse lava on osalistele aga tavaline võpsik, kus tuleb teineteise nägemiseks teha radu, painutada oksi ja hõigata. Hõigetega etendus algaski, kui loomanahkadest kasukates koor end territooriumile hajutas. Ilmselt oli hõigetel ka praktiline eesmärk anda teada gruppide valmisolekust. Mõtlesin, et tuhandeid aastaid on olnud kasukas selles kliimavöötmes argine riietusese. Inimesed nägid seetõttu välja üsnagi looma moodi, eriti kui vaadata neid niimoodi kõrgemalt puude vahel liikumas. Eks teadmine, kelle nahka kannad, mõjuta kindlasti ka kõnnakut, olekut ja mõtteid oma kohast looduse ja teiste liikide seas.
Lugege lähemalt:
- Sinise jänese agenda (Marju Raju, Sirp, 21.08.2020)
