30 aastat ersa keele päeva

Nii möödub täna 30 aastat esimesest korrast, mil seda rahvuslikku tähtpäeva tähistati ja samas 130 aastat Anatoli Rjabovi sünnist.  Paraku pole Vene Föderatsioonis enam ametlikult ei ersa keele päeva ja tegelikult pole ka päeva ellukutsunud fondi. Muutused on kõnekad ja näitavad kuidas Mordvamaal asjad käivad. Kõigepealt muudeti 2010. aastal ära päeva nimetus, mis praeguseni kannab hoopis ülevenemaalise mordva keelte päeva nime.  Probleem on, et Vene Föderatsioonis on Mordva Vabariik, aga pole mordva keelt, on hoopis ersa ja mokša keeled.  Muutunud rahvuspoliitilises olukorras ei saanud seega kuidagi ersa keelt päästa: tekiks ju küsimus, kelle käest ersa keelt päästetakse; kuna Venemaa Föderatsioon on kõigi keelte ja rahvaste paradiis, siis ei saa ju olla, et keelt on vaja päästa. Seega 2019. aastal sai fond nimeks Ersa Kultuuripärandi Säilitamise ja Arendamise Fond.     Päeva nimetuse muutumisega muutus ka päeva tähistamise eesmärk, mis algselt oli ersa keele, kirjanduse ja kultuuri tutvustamine, samuti ersa keele tunnustamine ning Anatoli Rjabovi sünniaastapäeva tähistamine. Nüüd on päeva eesmärgiks Venemaa rahva ühtsuse suurendamine, rahvussuhete harmoniseerimine mordva rahva omanäolise kultuuri, keele ja traditsioonide austamise alusel.

Selle päeva puhul korraldatakse koolides ersa ja mokša keeltes etteütlused, raamatukogudes tutvustatakse rahvuslikku kirjandust.  Moskvas VDNH näituste territooriumil asuvas paviljonis nr. 75, mis on pühendatud Mordva Vabariigile toimub 18. aprillil pidulik aktus-kontsert, millest võtab osa Mordva vabariigi juhtkond eesotsas riigipea Artjom Zdunoviga, sinna oodatakse ka Venemaa keskvõimu kõrgeid esindajaid. Kuulsaimad vabariigi folklooriansamblid esitavad  ersa- ja mokšakeelseid laule, näidatakse rahvuslikku käsitööd ja seatakse üles  ersa- ja mokšakeelset kirjandust tutvustav näitus.

Ersa kirjakeel loodi vene tähestiku alusel 1925. aastal ja mokšadel 1933. aastal. Veel eelmisel sajandi lõpul kasutasid ersad-mokšad mitmesuguste teadete edasiandmiseks omapäraseid mõistekirja märke. Soome-ugri keelte volga rühma kuuluvad ersa ja mokša keel on üsna sarnased, kuid erinevusi leidub kõigil keeletasanditel: häälikuis, grammatikas, sõnavaras. Neid keeli kõnelevaid inimesi nimetatakse asukohamaa järgi mordvalasteks. Aeg-ajalt on tehtud katseid luua mordva ühist kirjakeelt, mis lingvistide arvamusel viiks aga mõlema keele väljasuremiseni.

Tartus elav ersa keeleteadlane Niina Aasmäe kirjutab oma Sirbis ilmunud artiklis „Eksonüümi mordva ei leia ersa ega mokša keeles“ järgmist „Mordva keeled kuuluvad uurali keelte soome-ugri rühma. Mordva (eriti ersa) ja läänemeresoome keeltel on palju ühist, lähedust võib märgata nii sõnavaras kui ka käänamises ja pööramises. Toon mõne näite ersa ja eesti keelest: kudoso uľńeś med kodus oli mett, t´ejan ť ev teen tööd, koso kasiť tumoťńe? kus kasvavad tammed? Eesti või soome keele valdajad omandavad keelevaistule toetudes ersa keele kiiresti ja hakkavad nägema soome-ugri keelte ühisstruktuuri. Mordva keeltes on nähtusi, mis on säilinud vaid mõnes sugulaskeeles (näiteks objektpööramine). Ersa ja mokša keel erinevad vähem kui eesti ja soome keel, kuid ersad ja mokšad ei saa siiski suhelda vestluskaaslase keelt oskamata. Näiteks sõna üks on ersa keeles vejke ja mokša keeles fkä. Erinevusi on peale häälduse ka morfoloogias ja sõnavaras. Võrrelgem: hea on ersa keeles paro (eesti sõnal parem on sama tüvi), mokša keeles cebäŕ (laen tatari keelest). Ersa-mokša bilingvismil on suhtlemisel seni olnud üsna tagasihoidlik koht.

Tulevane keeleteadlane ja  professor, ersa kirjakeele rajaja Anatoli Rjabov sündis 16. aprillil 1894 Mordvas Itšalki rajoonis Lambaške külas. Pärast külakooli lõpetamist õppis ta kirikukoolis ja sai ülikoolihariduse Kiievi lähedal Nežini lütseumis, kus mõningatel andmetel õppis ka eesti keelt. Ta aitas edendada mordva ja teiste teadlaste koostööd.  Rjabovi elu katkes 1938. aastal: ta hukati süüdistatuna luuretegevuses välisriikide kasuks, samuti hukati ka mitmed silmapaistvad isikud tema perest ja suguvõsast.

2021. aastal Venemaa Föderatsioonis läbi viidud rahvaloenduse andmete põhjal loendati 484 450 mordvalast, kellest ersalaseks luges end 50 068 ja mokšalaseks 11 801 inimest. Ersa keele valdajaks pidas end 40 045 inimest. Veel 2010. aastal loendati 744 236 mordvalast, ehk siis 11. aastaga on jäänud vähemaks 260 000 mordvalast. 

Alates aprilli algusest on Salme Kultuurikeskuses avatud ersa skulptori Stepan Ersa poolt loodud skulptuure kujutavate fotode näitus. Sellega tähistatakse koostöös Eesti-Mordva Seltsiga ersa keele päeva.