Venemaa-Ukraina sõja mõju Komimaale

Toimetus on analüüsinud avalikkusele kättesaadavaid andmeid sõjas hukkunute kohta ja selgitanud, millised rajoonid on kandnud kõige suuremaid kaotusi. Andmed näitavad selgelt, millist hinda maksab vabariik Vene võimude imperialistlike ambitsioonide eest.

Komi Daily hinnangul varjab Venemaa andmeid hukkunute kohta ja püüab avalikkuse ees vähendada kaotusi, sellepärast toetub toimetus mitteametlikele andmetele portaalis „Sever neizvestnõi“. 2026. aasta 18. veebruari seisuga on portaalis loetletud andmed 1933 sõjas langenud Komi Vabariigi elaniku kohta.  Nimekirjast on välja jäetud elukutseliste sõjaväelaste nimed, sest toimetusel ei õnnestud selgitada nende elukohta. 1896 langenu andmetest selgub, et enamik (362) elas vabariigi pealinnas Sõktõvkaris, järgnesid Ust-Kulomi rajoon (149), Petšora (146), Uhta (143), Vorkuta (143) ja Sosnogorski linnad (100) langenuga. Enamik langenuid on pärit linnadest, pilt aga muutub, kui arvestada langenuid 1000 elaniku kohta: esikohal on Ust-Kulomi rajoon, Troitsko-Petšorski  ja Ust-Tsilemski rajoonid 7 inimesega. Langenuid on toimetuse hinnangul osakaalult rohkem maarajoonides ja linnad on selles statistikas viimased, näiteks Sõktõvkaris ja Uhtas on langenud 1-2 inimest 1000 elaniku kohta. Võrreldes neid andmeid Komi statistikaameti andmetega sotsiaalse sidususe kohta järeldab toimetus, et 1000 elaniku kohta on suuremad kaotused omavalitsustes, mis enim kannatavad väljarände, kõrge suremuse, madalate sissetulekute aga ka näiteks halbade teeolude tõttu.

Komi Daily hinnangul jätavad sõjakulutused maapiirkonnad ilma arstiabist; ümber on korraldatud haiglavõrk, paljud rajoonid on jäänud haiglatest ilma ja sõda lööb nii vaesemaid piirkondi kahekordselt. Toimetus lisab, et maapiirkondade elanikud riskivad rindel surra enam. Keskmine sõjas surma saanud Komimaa elanik on alla 39 aasta vana.

Toimetuse hinnangul on sõja algusest peale vähemusrahvuste liikmed saanud proportsionaalselt rohkem surma kui etnilised venelased. Mõne arvamuse kohaselt on see Venemaa rahvuste vastane genotsiid, teiste meelest aga tuleks otsida põhjuseid majanduslikes tegurites, näiteks etniliste vabariikide — nagu Burjaatia — elanikud on vaesemad kui Moskva või Peterburi elanikud ja seetõttu on nad ka altimad sõlmima vabatahtlikke sõdurilepinguid Vene kaitseministeeriumiga. See ilmneb ka, kui analüüsida Komimaa andmeid: maapiirkondade inimesed on linnaelanikest vaesemad ja on sõlminud rohkem sõdurilepinguid. Kui aga analüüsida maapiirkondi võrdlevalt, polevat asjad sugugi nii üheselt selged.

Komi Daily viitab Berliini ülikooli sotsioloogile Güzel Jusupovale, kelle meelest on mobilisatsiooni suhtes kõige haavatavamad vähemusrahvustesse kuuluvad inimesed, kes elavad maapiirkondades ja kellel on piiratud liikuvus. Mida kaugemal asub elukoht piirkondlikust keskusest, seda suurem on selle ajateenistuskvoot ja sellistes piirkondades on tavaliselt suurem vähemusrahvuste osakaal. Need on sageli vaesed piirkonnad, kust inimestel on raske linna kolida. Kuna lahkumine on keeruline, muutuvad nad sõjaväekomissariaatidele kergeteks sihtmärkideks. Kui uskuda viimase, 2021. aasta rahvaloenduse andmeid, millesse palutakse suhtuda ettevaatlikult, siis Komi Vabariigi maarajoonides (Ižemski, Kotkerossi, Ust-Kolomski, Sõsolski) on komide osakaal kõrgem kui regioonis keskmiselt.

Komi Daily toimetus kinnitab, et püüab jätkuvalt uurida vabariigi kaotusi Vene-Ukraina sõjas, sest arvude taga on inimeste saatused ja kaugele ulatuvad tagajärjed tervete rajoonide jaoks. Toimetus leiab, et nende kaotuste seaduspärasustest arusaamine puudutab kogu Komimaa tulevikku.