Valner Valme: keelele lüüakse hingekella?
Praeguste humanitaariale kahjulike rahastusotsuste mõju ei ole ainult tänases päevas, aga pikem, sest kultuuriuurimise alarahastus kahandab ka sellealast järelkasvu, kes läheb õppima välismaale, ütleb Valner Valme Vikerraadio päevakommentaaris.
Viimasel ajal tuleb järjest avalikuks ilminguid, mille üldpildiks kujuneb, et Eesti riigis on humanitaariavaldkond sattunud löögi alla.
“Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade,” sellega algab meie põhiseadus.
Meil on ametis sõnades küllaltki konservatiivne valitsus, mis on väljendanud soovi hoida ja kaitsta eesti kultuuri ja keelt. Vahel tekib küsimus, kelle eest meid kaitsta tahetakse, sest keegi otse nagu väljast ei ründa. Eelkõige konservatiivne rahvaerakond on aga väljendanud võõrmõjude ohtlikkust eesti kultuurile: kõik, mis on suunatud eestluse lahjendamisele teiste rahvastega, on enda mahasalgamine, on eri sõnastuses korduvalt kõlanud, ning termin “multikulti”, mis peaks ju tähendama mitmekultuurilisuse lühendvormi, on saanud sõimusõnaks, kuigi mitmekultuurilisus ehk multikultuursus ei tähenda rahvuskultuuride kadu, vaid erinevate kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmade koosolu ja omavahelist sallivust ning laiemalt kultuurilist mitmekesisust avatud maailmas.
Lugege lähemalt siin (Valner Valme, kultuur.err.ee, 16.02.2020).
