Hõimupäevad 2016: HELIjaKEEL. Kaduvad keeled

Eesti autorite heli- ja sõnakunst kohtuvad laupäeval 29. oktoobril 2016 kell 19 Teatris NO99: The Lost Word. Mart Siimer, Eduard Tubin ja Värske Rõhu autorid.

Kontserdisari HELIjaKEEL alustab oma viiendat hooaega. Hooajal 2016/2017 toimub sari koostöös Fenno-Ugria Asutusega ja keskendub kadumisohus keeltele ja kultuuridele eesti heliloojate-klassikute, nüüdisheliloojate ja kirjanike loomingus. Seetõttu on eriline roll kavades ka rahvakultuuril – rahvamuusikal, rahvamuusikutel, murdekeeltel jms. Sari ning sarja esimene kontsert toimub hõimupäevade raames.

Arvo Leibur (viiul), Harry Traksmann (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), Kristi Mühling (kannel), Arete Teemets (sopran), Anna Mishina (laul, Marimaa), Diana Liiv (klaver), Collegium Musicale, Rahvusooper Estonia balletiartistid, Marina Kesler (goreograaf), Kristjan Haljak, Kelly Turk, Hanneleele Kaldmaa (sõna)

Mart Siimer:

Päikesehobuste tants (2013; koor)
Lüüriline fantaasia (2014; segakoor, klaver, keelpillikvartett; Tekst: Søren Kierkegaard, Contra, Lehte Hainsalu)
The Lost Word 2 [Kadunud sõna 2] (2005; tšello, tenor, elektroonika; Tekst: Thomas Stearns Eliot)
Tale vüd gotš (Üle võimsa vee), Mari rahvalaulu põhjal (2015; 2 sopranit, klaver, kannel, tšello. Tekst: rahvaluule)
Tiiu [Och Tio, köhenret ninck engel] (2009; segakoor või ansambel (SATB), klavessiin, tamburiin (ad lib). Tekst: Maarja Kangro)

Eduard Tubin:

Kuke tants balletist “Kratt” (1941/1958; viiul, klaver)
Õitsiliste koor balletist „Kratt” (naiskoor, klaver. Tekst: Erika Tubin)
Süit eesti tantsuviisidest, osad (1943/1952; viiul, klaver)
Keelpillikvartett „Eesti pillilood”, osad (1979; keelpillikvartett)
Süit eesti tantsulugudest, osad (1979; viiul)

Mart Siimerilt 2015. aastal tellitud kammermuusikateos “Tale vüd gotš” („Üle võimsa vee“) on mari lüürilisel rahvaviisil põhinev teos, mille kannavad ette sopran Arete Teemets, mari rahvalaulik Anna Mišina, Kristi Mühling (kannel), Aare Tammesalu (tšello) ja Diana Liiv (klaver). Teos kõlas ka 2016. aasta juunis Lahtis VII soome-ugri rahvaste maailmakongressi lõpuprogrammis, mis andis tugeva tõuke kontserdisarja tänavuse teema valimiseks.

Laulu meloodias on täielikult säilitatud mari rahvalaulu pentatooniline laad, pillidele on lisatud ka muid harmooniaid. Laul lõppeb sõnadega „Mu kallim sa oled kaugel, ma ei näe sind ja mu hing valutab“. Mari-ainelise teose loomisele on kaasa aidanud autori tihedad suhted mari ja teiste soome-ugri kultuurinimestega ning 2015. aasta kevadel Marimaale tehtud reis.