Riigikogu arutas avaldust Venemaa põlisrahvaste toetuseks
Avalduse koostamise ajendiks oli 20. mail 2020. aastal Riigikogu esimehele saadetud abipalve, millele olid alla kirjutanud tatari, kalmõki, burjaadi rahvusliikumiste esindajad ning ersade esindaja Syreś Boläeń.
Eelnõu algataja ja teksti koostaja Ruuben Kaalep sõnul on eelnõu eesmärk juhtida üldsuse tähelepanu Venemaa Föderatsiooni aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes: suletakse koole ja takistatakse emakeelset õpet, piiratakse usuvabadust, surutakse maha põlisrahvaste meeleavaldusi, rahvuslikud liidrid satuvad tagakiusamise ohvriks.
12. mail 2021 esitatud avaldust menetleti sügisel mitmel korral väliskomisjonis, ekspertidena olid kaasatud ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi ekspertliige Sven-Erik Soosaar, Fenno-Ugria Asutuse nõunik Jaak Prozes, ingerisoomlaste esindaja Taisto-Kalevi Raudalainen, MTÜ Uralic keskuse esindaja Oliver Loode ja Setomaa Liidu välissuhete nõunik Aare Hõrn. Väliskomisjoni aruteludel küsimärgistati sõna “genotsiid” kasutamine avalduse tekstis, juhiti tähelepanu faktivigadele ja tõdeti, et sellises sõnastuses avalduse vastuvõtmine võib avaldada hoopis negatiivset mõju meie hõimurahvastele Venemaal ja raskendada edasist koostööd rohujuure tasandil, kultuurikontakte, teadusvahetust jms. Seetõttu avaldus väliskomisjonis poolehoidu ei leidnud. Avalduse algataja ei olnud nõus komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni soovitusega tekst tagasi võtta ja saavutada konsensus laiemate arutelude käigus. Seetõttu menetleti avaldust Riigikogu suures saalis.
Väliskomisjoni poolt ettekande pidanud Erik-Niiles Kross pidas tänuväärseks, et nii oluline teema on suurde saali jõudnud. Tema hinnangul keegi küll ei kahtle, et meie põlisrahvaid ja teisi vähemusrahvaid Vene Föderatsioonis diskrimineeritakse, kuid sellise avalduse vastuvõtmine neid ei aita, pigem vähendab võimalusi vähemusrahvaid edaspidi usutavalt ja efektiivselt aidata. Samas avaldas ta lootust, et teema juurde tullakse peatselt tagasi.
Fraktsioonide nimel võtsid sõna algatusele alla kirjutanud Tarmo Kruusimäe ning Jaak Juske. Mõlemad rõhutasid teema olulisust, kuid ei pooldanud selle praeguses sõnastuses vastu võtmist, sest kasu asemel võib avaldus hoopis kahju tekitada. Juske arvamusel peaksid sarnase otsuse eelnõu tegelikult koostama kõik fraktsioonid üheskoos ehk minema selle protsessiga alguspunkti, võtma ette valge lehe ja hakkama seda üheskoos koostama. Krossi sõnutsi on valmisolek selleks kõikide fraktsioonide esindajate poolt ka olemas.
Riigikogu täiskogu 27. oktoobri istungil toimus Riigikogu avalduse “Venemaa põlisrahvaste toetuseks” eelnõu 391 esimene lugemine. Selle olid algatanud 21 riigikogu liiget, kellest 19 olid EKREst, üks sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ja üks Isamaast.
Avalduse koostamise ajendiks oli 20. mail 2020. aastal Riigikogu esimehele saadetud abipalve, millele olid alla kirjutanud tatari, kalmõki, burjaadi rahvusliikumiste esindajad ning ersade esindaja Syreś Boläeń.
Riigikogus avalduse eelnõu toetust ei leidnud. Eelnõu poolt hääletasid 15 EKRE saadikut. Vastu olid 19 keskerakonna ja 27 reformierakonna saadikut. Ülejäänud valitsuskoalitsiooni saadikud kas puudusid või jätsid hääletamata, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonidesse kuuluvad saadikud jätsid samuti hääletamata.
