Ungarlased

Ungarlaste enesenimetus on magyar, madjar. Ungari Vabariik asub Kesk- Euroopas, selle naaberriikideks on Slovakkia, Rumeenia, Horvaatia, Ukraina ja Austria.

Arvukus

Ungarlased on suurima rahvaarvuga soome-ugri rahvas – 14,5 miljonit inimest. Pealinn Budapest. Ligi 3,5 miljonit ungarlast elab vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Serbia, Horvaatia jt). Ungari kogemus näitab, et soodsais oludes võib soome-ugri keelt kõnelev rahvas kasvada mitmemiljoniliseks.

Keel

Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev “Hauakõne” on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi sugu hõimude bulgaaride keelest, slaavi keeltest, türgi keelest ja mujalt.

Ungari keele lähimad sugulaskeeled uurali keelte ugri grupis on handi ja mansi keel. Keelesuguluse tõttu on ungarlaste peamine huviobjekt Handi-Mansimaa.

Ajalugu

Moodustades Ungari kuningriigi (1000) sulandasid ungarlased oma rahvuse hulka Doonau madalikul elanud mitmeid germaani ja slaavi hõime.

Ajalooliselt oli madjarite hõim küllalt sõjakas, nende rüüsteretked Kesk-ja Lääne- Euroopasse lõppesid 11. sajandi algul, kui ungari esimene kuningas István I (1001. aastal) katoliku usku astus. Elanike peamiseks tegevusalaks sai põllundus.