Numto looduspargi uus tsoneeringukava jätab põliselanikud endiselt hätta
Aastaid kestnud vägikaikavedu naftakompanii Surgutneftegazi ja põliselanikest hantide ja neenetsite vahel jätkub. 1997. aastal loodud looduspargi “Numto” aladel alustas naftakompanii geoloogilisi uuringuid juba 2001. aastal. Selgus, et looduspargi maapõues leidub palju naftat. Samas on looduspargis registreeritud 65 etnokultuurilist mälestusmärki.
Naftakompanii esitas taotluse viia sisse muudatused kaitsetsoonides, mis lubaks suures osas looduspargist majanduslikku tegevust. Nende plaanide vastu protesteerisid põlisrahvaid esindavad organisatsioonid, teadlased ja Greenpeace. Avalikule pöördumisele Numto kaitseks koguti üle 36 000 allkirja. Käesoleva aasta maikuus lõppes looduspargi uue tsoneeringukava avalik arutelu, mille käigus leiti, et uus tsoneeringukava ei arvesta põliselanike ja looduskaitse huvidega ning tehti umbes 30 muudatusettepanekut.
Teadlaste hinnangul arvestab 21. juunil esitatud looduspargi Numto tsoneeringukava uus variant, mida nimetatakse kompromissvariandiks, ainult Surgutneftegazi huvidega ja on põlisrahva tüssamine. Kompanii kavatseb pargi territooriumil hakata naftat puurima ning Greenpeace’i Venemaa haru ja mitmed teadlased peavad uut varianti sama vastuvõetamatuks kui ka eelmist varianti.
Mais lisati Numto looduspark Handi-Mansi Autonoomse Ringkonna kultuuripärandi registrisse.
Uues versioonis on naftatootjad loobunud vaid neist aladest, mida nad niigi ei vajanud. Kaitsealust territooriumi läbib 6 km laiune majandustegevuse vöönd (vaata skeemi), mis tekitaks tugevat kahju ka kaitsevööndile. See tähendab, et kesest kaitseala, põliselanike pühakohtade vahetusse lähedusse rajataks puurtornid. Tsoneeringu autoritel ei ole mingit ettekujutust, kuidas majandustegevus mõjutab loodusalasid ja lõhub kaitsealuste loomaliikide rändeteid. Arvestatud pole keemilise ja bioloogilise reostuse riske ja võimalikke tagajärgi. Teadlaste ühispöördumise kokkuvõttes tõdetakse, et varasemat kriitikat pole arvesse võetud ning uue ettepaneku sotsio-ökoloogilis-majanduslikud põhjendused puuduvad dokumendi tekstis.
Seadusandlikke akte on tõlgendatud ka nii, et Surgutneftegazil puudub igasugune seaduslik põhjendus looduspargi territooriumil majandustegevust arendada. Enne uue versiooni saatmist riiklikku ökoloogilisse ekspertiisi peab see samuti läbima avaliku arutelu etapi. 21. juunil toimus Belojarski rajoonis avalik arutelu, millel osalesid ka põlisrahvaste esindajad ja naftakompanii esindajad. Põlisrahva esindajad kinnitasid, et nende varasemad ettepanekud on küll arvesse võetud, kuid arutelu jätkub.
Allikad: «Жители Нумто в беде»: учёные о новом варианте зонирования, Новый вариант зонирования «Нумто» — это не компромисс, а надувательство, “Интересы коренных народов были учтены”: в Югре состоялось очередное обсуждение зонирования Нумто (Finugor.ru)
