Mälestustahvel vabadusvõitlejale Enn Uibole Ungaris Veszprémis
27. oktoobril 2025 avati Ungaris, Veszprémi linna Eötvös Károly nimelise raamatukogu peasissepääsu mälestustahvlite seinal ungari- ja eestikeelne mälestustahvel Eesti luuletajale, hõimuühtsuse hoidjale ja vabadusvõitlejale Enn Uibole (1912, Vana-Kariste – 1965 Dubravlag, Mordva ANSV). Mälestustahvel valmis Tallinna Liszti Instituudi, Veszprémi linna ja Ungari Rahvusliku Mälu Komisjoni ühisprojekti raames ning avamisel pidasid kõnet nii Veszprémi linnapea Gyula Porga kui Ungari Rahvusliku Mälu Komisjoni juhataja asetäitja dr. Áron Máthé.
Veszprémi linnapea Gyula Porga meenutas oma kõnes Ungari revolutsiooni olulisust teistele raudse eesriide taha ikestatud rahvastele ning rõhutas Veszprémi sõpruslinnas Tartus ungarlasi toetanud noorte eestlaste mäletamist. Dr. Áron Máthé selgitas ajaloolasena kohalviibijatele 1956. aasta sündmuste mõju Eesti vabadusvõitlusele, tuues välja paralleelid “Pesti poiste” ja “Eesti poiste” vahel. Aukülalisena mälestustahvli avamisel oli kohal ka Eesti saatkonna lauaülem Anu Kippasto.
Pärast mälestustahvli avamist toimus samas Eötvös Károly nimelises Veszprémi raamatukogus kirjandusõhtu. Õhtu avas Jászai Mari auhinnaga pärjatud Veszprémi Teatri näitleja Csaba Kőrösi, esitades Enn Uibo luuletust “Mälestuspärg Ungari langenud vabadusvõitlejaile”, mille viimane salm nii eestikeelsena kui ka ungarikeelsena (tõlkinud Orsolya Sild) kaunistab ka mälestustahvlit.
Seejärel pidas ettekande Enn Uibo elust ja loomingust tõlkija Orsolya Sild, kes luges ette veel mõned Enn Uibo luuletuste ungarikeelsed tõlked. Viimasena kõneles emotsionaalselt ja haaravalt Piret Tarto, selgitades poolesajaliikmelisele kuulajaskonnale Enn Uibo olulisust valgustajana Eesti Noorte Maleva liikmete jaoks Mordvamaal laagris. Kirjandusõhtu lõpetas kohvilaud “Kalevi” kommide valikuga. Korraldamisse ning tõlgete valmimisse andsid panuse Merike Riives, Halliki Uibu ja Nóra Rácz perega.
Enn Uibo “Mälestuspärg Ungari langenud vabadusvõitlejaile”, mille ta Ungari revolutsioonis langenute auks kirjutas, sai kahjuks autorile saatuslikuks. 1957. aastal mõisteti ta teistkordselt vangilaagrisse Mordvamaal (olles äsja vabanenud 10-aastasest laagriorjusest Norilskis), kus ta ka 1965. aastal suri ning massihauda maeti. Ometi jõudis ta olla vaimseks õpetajaks Eesti noortele, nende seas olid Enn Tarto, Jaan Isotamm, Valdur Raudvassar ja Taivo Uibo, kes ta luuletused pähe õppinuna tagasi kodumaale tõid.
Tekst ja fotod Silver Sild
