Liivi pärandi aasta 2023
Alanud aasta on Lätis kuulutatud liivi pärandi aastaks. Sada aastat tagasi loodi Kuramaa liivi rannas tänaseni suurim liivlaste ühendus – Liivi liit. Kasutusele võeti liivi rohe-valge-sinine lipp, valiti liivlaste rahvuslaulud jm.
Liivlased tõusid ajalooareenile küll juba rohkem kui tuhande aasta eest, kui selle Kesk-Balti mõjukaima rahva järgi hakati nimetama Liivimaaks kogu piirkonda. Tänavune liivi pärandi aasta tähistab aga sajandi möödumist liivlaste enesemääratlemisest uue Euroopa kultuurrahvana.
Liivlaste ajaloolised asualad paiknevad põhiliselt tänapäeva Lätis, kuid nende Metsapoole muinasmaakond ulatus Häädemeeste ja Saarde maile. Kus paiknes täpselt ajaloolise liivi ala põhjapiir, pole seni päris selge. Kindlasti hõlmas see kogu hilisema Salatsi kihelkonna, sinna kuulus ka praeguse Häädemeeste valla lõunaosa kuni Kablini. Mitmesuguseid kokkupuuteid liivlastega on samuti olnud Häädemeestel ja Tahkurannal, kuhu veel pärast Põhjasõda asus liivlasi elama. Lood liivlastest ulatuvad välja Uulu ja Pärnunigi, nii saab pidada kogu seda piirkonda Iklast Pärnuni Eesti liivi rannaks.
Liivi pärandi aasta on mõeldud esivanemate pärandatud rikkuse taasavastamise aastana. Salatsi kandi liivlaste ja suuresti isegi Kuramaa liivlastega on Eesti liivi ranna elanikel olnud kuni viimase ajani ühised ilmakaarte nimetused ja palju maastikusõnu, sh pea kõik sõnad, mis osutavad erinevaid kohti meres – joomed, nasvad, ravad jms. Palju sarnast on ka rahvarõivastes ja -kommetes. Seda, et “Puhu tuul” on liivi rahvalaul, on enamasti teada, kuid see pole ometi kaugeltki ainuke kultuuririkkus, mille liivlased on meile pärandanud. Kogu liivi pärand tuleb uuesti koos üles leida!
Tulekul liivi pärandi päev
Liivi pärandi aasta juhatab sisse 26. märtsil tähistatav liivi pärandi päev. Sellel päeval heisatakse lipud Riias Läti presidendilossi ees, Siguldas Koiva jõe sillal, ajaloolistes liivlaste elukohtades nii Liivimaal kui ka Kuramaal. Kuna kevadisel pööripäeval on liivlaste rahvakultuuris olnud tähtsal kohal lindude lauluga äratamine, tehakse sedagi liivi kooride eestvedamisel mitmel rannal. Häädemeeste vallas on kavas sel päeval heisata liivi lipud Iklas, Treimanis, Häädemeestel ja mujalgi, kus kohalikke ärksaid eestvedajaid, Treimani rahvamajas saa pärast koos laulda liivi laule. Küllap „Lindude äratamist“ võib olla keeruline esitada Veljo Tormise seades, lihtsa liivi rahvalauluna kõlab see aga sama võimsalt!
Liivi pärandi aasta ettevõtmisi läbi aasta
Liivi pärandi aastal on kavas mitmeid erilaadseid ettevõtmisi, ajalookonverentse, kontserte, kirjandusõhtuid, koolides liivi keele päevi. Trükivalgust näeb mitu uut liivikeelset raamatut ja raamatuid liivlastest. Meie vallas on pärast 26. märtsi suuremaid ettevõtmisi kesksuvine liivi päev 27. juulil Treimanis. Seal on kõigepealt kavas Liivimaa ja liivi ajaloo keerdkäike tutvustavad ettekanded tuntud asjatundjatelt, nagu Marek Tamm, Fred Puss ja Aldur Vunk, seejärel saab vaadata liivlastest ja liivlusest tehtud filme. Plaanis on ka suvel avada Ikla liivi kohvikus liivi ajaloo näitus jm.
Autor prof. Karl Pajusalu, Tartu Ülikool
