Lennart Meri raamatut “Silverwhite” (“Hõbevalge”) esitleti kõrgetasemeliselt
Briti saatkonna residentsis Pirita-Kosel esitleti 28.05 Lennart Meri raamatut “Silverwhite” (“Hõbevalge”, kirjastus Hearst). Raamatu tõlkis inglise keelde Adam Cullen ja eessõna kirjutas poliitikaajakirjanik Edward Lucas. Kõne pidasid teiste hulgas ka president Alar Karis ja Lennart Meri poeg, Fenno-Ugria pikaaegne koostööpartner Eesti Instituudist Mart Meri.
Avaldame siinkohal Mart Meri kõne:
“Lugupeetud vabariigi president, austatud suursaadik, ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Väga tähelepanuvääriv päev on täna! Ja tähelepanuvääriv kevad raamatulooliselt “Hõbevalge” seisukohalt.
Lennart hakkas otsima võimalusi “Hõbevalge” inglise keelde tõlkimiseks 1980ndate aastate keskel. Tol ajal tuli luba küsida Moskvast. Seal otsustati, mida tõlkida, mis keelde tõlkida, kellele tõlkida. See Lennartit ei huvitanud, ta tegutses iseseisvalt: otsis huvitatud osapooli välismaalt, ka tõlkijat otsis ta Välis-Eesti literaatide seast või nende kaudu. Nagu me teame – sellest asja ei saanud. Aga nüüd – nelikümmend aastat hiljem! – on asi siin meie laual. Mitte asi, vaid “Hõbevalge” inglise keeles!
See raamat on siin laual tänu Alexander Tsikhilovile – tänu tema siirale huvile Lennarti raamatute vastu. Ta ütles mulle, et tahaks lugeda ka “Hõbevalget”, aga ta eesti keele oskus pole veel nii hea. Ja ta küsis hämmeldusega, et kuidas küll on see võimalik, et “Hõbevalget” ei saa lugeda inglise keeles. No tõesti ei saanud. Ja ta ütles: aga teeme siis ära! Aitäh, Alexander!
Ja Adam Cullen! Adam – suurepärane töö! Kas mäletad, kui kirjutasin sulle märtsis 2022, kolm aastat tagasi, et Hõbevalge ootab tõlkimist – et kas riskid võtta tõlkimise enda peale. Ütlesin: „Mõtle hoolikalt järele!“ Ja sa vastasid ööpäev hiljem, et sellisest ettepanekust on võimatu keelduda. Ega see lihtne töö polnud – ma tean seda hästi. Rahvalaulud! Ajaloolised paadiehitusterminid! Tohutu hulk tsitaate antiikautoritelt – mida tänapäeval tõlgendatakse inglise keeles osaliselt teistmoodi kui Hõbevalge kirjutamise aegu pool sajandit tagasi. Aitäh, Adam!
Ja kirjastus Hurst! Aitäh, Michael Dwyer! Meil oli pikk kirjavahetus nende kolme aasta jooksul – ja nii peabki olema, kui on tegemist hea kirjastusega. Ja Hurst seda on! Aitäh, Michael, ja kõik teised Sinu meeskonnas! See on tehtud!
Edasine on lugejate teha.
Miks Lennart Hõbevalge kirjutas?
Esiteks ajalugu on alati põnev. Põnevam, kui see, mida meile koolis õpetatakse. Hõbevalget võib lugeda kui põnevusjuttu.
Teiseks – ja see on olulisem, – Lennart kirjutas “Hõbevalge”, et tõestada, et maailm on alati olnud avatud. Tollal, “Hõbevalge” kirjutamise aegu, oli Eesti suletud raudse eesriide taha justkui ilma minevikuta maatükk, kus mõned inimesed juhuslikult räägivad keelt, mida nimetatakse eesti keeleks.
Selles kontekstis oli “Hõbevalge” poliitiline manifest – jah, pikk ja keeruline – aga selge sõnumiga, et ajalugu on olemas ja et normaalne maailm on avatud maailm. Eesti lugejad taipasid seda koheselt ja Hõbevalge sai üheks eesti tüvitekstiks – isegi neile, kes seda võib-olla ei jaksanud läbi lugeda. Aga sõnum jõudis kohale.
Tänavu me tähistame Eesti raamatu aastat – on möödunud viissada aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. “Hõbevalge” on üks väike tükike eesti raamatu loost.
Ja täna võin öelda, et järgmisel aastal me tähistame viiekümne aasta möödumist “Hõbevalge” ilmumisest ühe põneva näitusega Eesti Meremuuseumi Lennusadamas. Loodan, et seal kohtume taas!”
