Komi keelt õpitakse üha vähem
Komi Vabariigi haridusministeeriumi eksperdid märkisid, et vabariigi 96 tuhandest õpilasest õpib komi keelt emakeelena 1890 (3% õpilaste koguarvust). Komi keelt riigikeelena, s.t vene keele baasil ja algtasemel õpib 37 000 õpilast. Need arvud öeldi välja Komi riiginõukogu istungil.
Võrreldes teiste Venemaa Föderatsiooni rahvusregioonide keeltega on komi keele õppimise näitajad ühed halvemad, märgiti istungil. Näiteks udmurdi keelt kui emakeelt õpib 10% õpilastest, burjaadi keelt 38 % õpilastest, tatari keelt 78 % ja baškiiri keelt 79% õpilastest. Kõige kõrgem on rahvuskeelte õpetamine tase Tšetšeeni Vabariigis, kus tšetšeeni keelt õpib emakeelena 100% õpilastest, järgneb Inguši Vabariik, kus inguši keelt õpib 95 % õpilastest.
Viimastel aastatel on tulnud paljudest Vene Föderatsiooni piirkondadest signaale rahvuskeelte säilimise probleemidest. Nii näiteks suleti Mordva Vabariigis ainuke kool, kus õpetati ersa keele šokša dialekti, Karjalas aga vähendati karjala- ja soomekeelsete ajalehtede mahtu, samuti kahandati rahvuskeele õppimise tunnid miinimumini ühele tunnile nädalas. Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris taheti sulgeda ainuke rahvuskeelset kirjandust müüv raamatupood.
Rahvusregioonide juhtkonnad samas räägivad suurtest rahasummadest, mis on kulutatud rahvuskeelte säilimise ja populariseerimise eesmärgil.
