Uudised

Fenno-Ugria Aastaraamat 2023 "Soome-ugri Sõlmed 2023" on ilmunud ja seda esitleti Fenno-Ugria Asutuse üldkoosolekul liikmete ja autorite seltskonnas 3.06 asutuse kontoris.

Rahvaluuleteadlane ja Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse juht Taisto Raudalainen räägib oma ettekandes, kuidas liideti Eesti Vabariigiga Narva-tagune, umbes 200 km² suurune maariba, mis sai rahva seas nimeks Eesti-Ingeri.

Rahvaluuleteadlane Aado Lintrop rääkis oma ettekandes, et praegu, kui idapoolsete hõimurahvaste juurde ei pääse, tuleb töötada kirjanduse ning arhiivimaterjalidega, samuti kirjutada mälestusi varasematest reisidest.

Maikuu kolmandal pühapäeval, mis sedapuhku langes 19. maile, tähistati Vene Föderatsioonis esimest korda komi kirja ja keele päeva, mis alates 2023. aastast on riiklik tähtpäev. 

Ungari kultuuri- ja innovatsiooniminister János Csák teatas, et ungarlased peavad ennast rahvaks, kes pärineb Kesk-Aasia idaosast.

Eepose koostaja, ungari keeleteadlane ja luuletaja János Pusztay kirjutab eessõnas, et  "Somatu" on ungari keeles kirjutatud samojeedi eepos, mida peab ta ise pigem eepose  katseks.

22.-23. mail toimub Joškar-Olas Mari Riikliku Ülikooli juures XI rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaste foorum „Soome-ugri rahvaste rikkus“.

Mari El Vabariigis õpib mari keelt emakeelena 7400 õpilast, mis moodustab ligi 9 % kooliõpilaste üldarvust: 248 Mari vabariigi üldhariduskoolist õpetatakse mari keelt emakeelena 81 koolis.

Lahkunud on Udmurdi keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituudi juhtivteadur, udmurdi filoloogia doktor professor Tatjana Vladõkina (8.09.1953-4.05.2024).

Oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.

26. aprillil tähistatava mari sangari päeva puhul asetasid Mari Vabariigi mari rahvusliikumise aktivistid väljapaistvate mari kultuuri- ja ühiskonnategelaste ausammaste ette lilli.

2024. aasta kevadel ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamatu Sator 25. numbris allikapublikatsioon "«Улон – питыран, сюлэм – пияла…»: одӥг Удмурт кышномуртлэн дауръем улон сюресэз" ("Ühe udmurdi naise sajandipikkune rännak").