Uudised

“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.

Soome-ugri rahvastele pühendatud teoste sari fikseerib meie hõimurahvaste traditsioonilist igapäeva ning loob maalidena vaatajale, siin ja praegu, tugeva emotsionaalse kogemuse erinevate ideeliste ja kunstilooliste ajastute reaaliate ühendatavusest.

14. oktoobril Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents toob hübriidvormis kokku sölkuppide, isurite, saamide, komide, soomlaste ja eestlaste esindajad. Ettekanded ja arutelud on nüüd ka järelvaadatavad.

Sündmusel osalesid eesti seltsi liikmete kõrval ka saksa, itaalia, mordva, mari ja komi seltside liikmed.

23.-25. septembrini toimuvat konverentsi rahastatakse Vene Föderatsiooni Arktika nõukogus eesistumise 2021-2023 programmi raames.

Vabariigi nimetuse vastu seisis rahvusasjade rahvakomissar Jossif Stalin isiklikult, kes ütles, et vabariigi teenindamiseks pole töötajaid ega vahendeid.

Raamatus on avaldatud ka teose originaali kuuluvaid joonistus.

Äsjailmunud teos avaldati semantilises tõlkes ja kaasaegses töötluses.

Ta kirjutas üle 30 teadustöö, koostas või toimetas üle 50 õpiku, sõnastiku, lugemiku ja metoodilise vahendi, arvestades seejuures mansi rahva sotsiolingvistilist olukorda.

Olulisim on keele kasutamine tavaelus. Sest vaid juhul, kui me saame oma keelt rääkida nii kodus, koolis kui ka poes ja lugeda omakeelseid uudiseid, jääb me keel kestma.

Seega pandi alus karjala runode päevale ja karjalased jäävad ootama järgmist runode päeva. Lootuses, et see traditsioon hakkab arenema ning kaasab aina rohkem osalejaid.

Komi kirjakeele päeva puhul esitleti populaarteadusklikku raamatut "Komi keele saladused jutustustes", mis on esimene omataoline.