Uudised

Narva Ingeri Maja juhataja Ekaterina Kuznetsova andis 7. jaanuaril Raadio 4 ja 8. jaanuaril ETV+ saates Horisont ülevaate soome-ugri kultuuripealinna Narva 2025 asetleidvatest üritustest. Nende …

15. detsember on vadja sümboolika päev. Sel päeval 2002. aastal valmisid vadja lipp ja vapp. Põhiliseks autoriks kunstnik ja poeet Aleksandr Gurinov, konsultantideks olid aga …

Folklorist ja Fenno-Ugria juhatuse esimees Madis Arukask kirjutab 10.05. Eesti Ekspressi Areeni kaaneloos, et oma eepos on viimase ligi paarisaja aasta jooksul olnud väikerahvastel rahvaks …

Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu.

Pühapäeval 26.03 tähistati mitmes Läti ja Eesti paigas esimest korda liivi pärandi päeva.

Tartu Ülikooli (TÜ) arvutiteaduse instituudi teadlased on ülikooli masintõlkemootorit Neurotõlge täiendanud liivi, komi ja vepsa keele ning 14 väiksema soome-ugri keelega.

Rahvusvahelist emakeelte päeva 21.02 tähistati ka Venemaa Föderatsioonis laialdaselt, eelkõige rahvuskeelseid etteütlusi korraldades, mõnel pool ka tänati tublimaid keeleaktiviste.

Alanud aasta on Lätis kuulutatud liivi pärandi aastaks. Sada aastat tagasi loodi Kuramaa liivi rannas tänaseni suurim liivlaste ühendus – Liivi liit. Kasutusele võeti liivi rohe-valge-sinine lipp, valiti liivlaste rahvuslaulud jm.

Eile 21.02 peeti UNESCO emakeele päeva ja rõhutati, et väikeseid keeli kogu maailmas ähvardab hääbumine. Olukord pole kiita ka Venemaa soomeugri rahvaste puhul.

UNESCO juba 24.rahvusvaheline emakeelepäev keskendub seekord teemale "Mitmekeelne haridus nõuab hariduse ümberkujundamist".

ÜRO on välja töötanud e-kursuse, mille kaudu põlisrahvad saavad õppida paremini kaitsma oma õigusi.

Mari kirjakeele päeval 10. detsembril selgusid konkursi „Mari El vabariigi 2022. aasta raamat“ võitjad.