Uudised

Juba kahekümnendat korda toimus 23. juunil Mordva Vabariigi Zubu (Zubovo-Poljana) rajoonis Vad Veljazemi (Vadovskie Seliši) külas mokša rahvuslik pidu „Akša kelu“ ( „Valge kask“)

16. aprillil tähistatakse ersa keele päeva, sest nii otsustas 1993. aastal ersa rahvusliikumise toetuseks moodustatud Ersa Keele Päästmise Fond. Fond ise kandis ersa keeleteadlase Anatoli Rjabovi (1894-1838) nime, kelle sünnipäeva 16. aprill järgi hakatigi 1994. aastast tähistama ersa keele päeva.

Jevgeni Tšetvergov oli üks mordva (ersa ja mokša) rahvusliku organisatsiooni Mastorava loojatest 1989. aastal. 1993. aastal leidis ta aga, et ersalased peavad eraldi organiseeruma. Ta oli üks Ersa Keele Fondi (1993-2019) asutajatest. Aastail 1994-2017 oli ta fondi poolt väljaantava ajalehe Erzjan Mastor peatoimetaja.

Viimastel aastatel on aina enam märgata, et Vene Föderatsiooni kuuluvate vabariikide sünnipäevi ei sobi või on kuidagi ebamugav tähistada.

Ott Heinapuu sulest ilmus Keeles ja Kirjanduses (2023, nr 12) rubriigis Lühidalt tutvustus Fenno-Ugria Asutuse aastaraamatust “Soome-ugri sõlmed 2022“. Raamat koondab uurali hõimuliikumisega seotud publitsistikat, …

Mari kirjakeele päev - Marij tište ketše, mida tähistatakse 10. detsembril, on 1998. aastast Mari Eli Vabariigi riiklik tähtpäev.

Handi-Mansi autonoomne ringkond Jugra ja Jamali-Neenetsi autonoomne ringkond tähistasid 10. detsembril 93. sünnipäeva.

Peatoimetaja Taisto Raudalainen koostöös Fenno-Ugria kontoriga on alustanud järjekordse soome-ugri rahvaste ühiskondlikke ja kultuurisündmusi käsitleva aastaraamatu "Soome-ugri sõlmed 2023" koostamist.

Lisaks udmurdi keele päevale tähistati 27. novembril ka karjala keele päeva.

Baškortostani statistikaamet selgitas viimase, 2021. aastal korraldatud rahvaloenduse abil, milliste rahvaste perre sünnib sealkandis enim lapsi.

Sedapuhku tähistati hõimupäeva kõige võimsamalt Mari Vabariigis, kokku üle 300 ürituse, mis toimusid kõikides vabariigi rajoonides ja linnades.